Pakosta ei pea arvamusartikli tõttu õpetaja vallandamist õigeks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta märkis vastuses Järva-Jaani gümnaasiumist arvamusartikli tõttu vallandatud õpetaja Priit Dievese (EKRE) avaldusele vastates, et ei pea tema vallandamist sellisel motiivil õigeks. Samas nentis volinik, et ei saa eirata juhtumi menetluse käigus ilmnenud muid asjaolusid.

"Kaalunud pikalt võimalust mitte siduda inimese vallandamist meedias avaldatud artikli tõttu diskrimineerimisega, ei pea ma õigeks seda teha, kuna inimese õigus oma veendumustele truuks jääda ja neid avalikus debatis kaitsta on iga demokraatliku riigi, sealhulgas Eesti vabariigi, üks põhiväärtusi," ütles Pakosta.

Pakosta märkis, et kooliõpetaja arvamusavalduse kvaliteedi ja tõenduspõhisuse üle ta debatti pidama ei hakka, kuna see ei ole antud asjas oluline, sest inimesel on õigus väljendada ka ekslikke seisukohti.

Pakosta nentis samas, et tuleb pidada selgelt taunitavaks ja koolieluga mitte kokku sobivateks nii menetluse käigus ilmnenud kui ka juba töösuhte lõpetamise dokumentides toodud asjaolusid, mille kohaselt ei saanud õpetaja oma põhitööga nõuetekohaselt ja õpilasi toetavalt hakkama ning väljendas enda veendumusi viisil ja vormis, mis ei ole kooskõlas põhiseaduslike väärtustega, sealhulgas võrdsusõigustega.

"Osad diskrimineerimisriskiga olukordadest kajastuvad töölepingu ülesütlemise põhjendustes otseselt, osad ei kajastu. Esitatud materjalide põhjal saab väita, et õpetaja diskrimineeris kas otseselt või kaudselt soo, puude või seksuaalse sättumuse alusel kas konkreetseid õpilasi või ühiskonnagruppe," kinnitas Pakosta.

Tema sõnul on koolil kohustus sellistele diskrimineerimisjuhtumitele reageerida ning osadele juhtumitele on kool reageerinud korralikult dokumenteeritult ja lahenduste leidmiseks võrgustikutööd kasutades, kuid osad juhtumid raporteeriti kooli juhtkonnale pärast vallandamisotsuse asjaolude meedias kajastamist.

"Ehkki avaldus ei olnud esitatud nende juhtumite osas diskrimineerimise tuvastamiseks, on need asjaolud olulised töösuhte lõpetamise hindamiseks asjaolude kogumina," leidis Pakosta.

Õpetaja käskis õpikutes "sobimatu" õpilastel kinni kleepida

Kuna kool viitas töösuhte lõpetamise käskkirjas õpetaja varasematele eetilistele konfliktidele, siis küsis volinik nende kohta täiendavat selgitust.

Nii kool, õpilased kui ka lapsevanemad tõdesid, et konfliktiolukorrad tekkisid õpetajal eranditult tütarlastega, samuti tekitasid küsitavusi õpetaja õpetamismeetodid.

Näiteks lasi õpetaja ühiskonnaõpetuse õpikutes erinevatest peremudelitest rääkivas peatükis õpilastel tema arvates sobimatud pildid kinni kleepida ning tõi kooli esineja, kes tegi propagandat kooseluseaduse vastu.

Üks lapsevanem rääkis, kuidas ühiskonnaõpetuse tunni teema oli seotud perekondadega ning vanemal ja tema põhikoolis õppival lapsel tuli jutuks, missuguseid perekondi praegusel ajal ühiskonnas leiduda võib.

"Vestluse käigus tuli välja, et ühel ühiskonnaõpetuse tunnil oli lastel ülesanne kaasa võtta liim ja valge paber. Õpetaja käskis lastel kinni kleepida pildid, kus on näidatud võimaliku peremudelina ka kahte isa ja kahte ema, sest need pole tema arvates õiged," rääkis lapsevanem ja lisas, et see tuli välja juhuslikult, kuna õpetaja oli keelanud lastel sellest kodus vanematele rääkida.

Õpetaja viis vallandamise ka töövaidluskomisjoni

Dieves palub tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni tehtud avalduses tuvastada tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning tuvastada, kas tema vallandamisel on rikutud tema põhiseaduslikke õigusi ja töölepingu seadust ja teisi seadusi ning eeskirju.

Dieves rääkis ERR.ee-le, et Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants vallandas ta kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ametikohalt alates 10. juunist ning tõi vallandamise põhjuseks 8. juunil tema poolt Õhtulehes ilmunud artikli "Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!".

"Seoses antud artikli sisuga leidis Järva-Jaani gümnaasiumi direktor, et sellega on töötaja rikkunud töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3, 5, 6, lg 3. Samas, tutvudes artikli sisuga, tuleb tõdeda, et Õhtulehes ilmunud arvamus ei ole nimetatud töölepingu seaduse paragrahviga kooskõlas," kinnitas Dieves.

Tema sõnul ei saa täiesti viisakas vormis ja kultuurselt kirjutatud arvamusartiklis oma seisukohtade väljendamist üleriigilise levikuga päevalehes põhjendatult käsitleda tööandja usalduse kaotamise alusena.

Toimetaja: Marek Kuul



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema