Maaelukomisjon otsustab karusloomakasvatuste saatuse võimalikult kiiresti ({{commentsTotal}})

Audru karusloomakasvatus.
Audru karusloomakasvatus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu maaelukomisjon otsustab tänavu sügisel esimeses järjekorras, kas algatab karusloomakasvatusi keelava eelnõu või ei tee seda.

"Luban, et see otsus tehakse ära võimalikult kiiresti," ütles maaelukomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Ivari Padar esmaspäeval BNS-ile. "Kas otsus on nii või naa - selle otsustab komisjoni hääletus. Kui otsus on tehtud, siis nii ongi ja asi on väga selgelt paigas."

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing annab esmaspäeva pärastlõunal Padarile üle petitsiooni, millaga karusloomakasvatajad nõuavad kasvatuste keelustamise protsessi lõpemist. Samas on maaelukomisjoni menetluses juba üle 10 000 inimese allkirjaga pöördumine, millega nood taotlevad Eestis karusloomakasvanduste keelustamist kümne aasta jooksul.

"Meil on nüüd petitsioon petitsiooni vastu. Aga luban, et teeme sügisel kiiresti omad otsused ära - kas ühele või teisele poole, see sõltub maaelukomisjoini meelsusest," sõnas komisjoni esimees.

Lisaks Padarile otsustavad sügisel karusloomakasvatuste saatuse veel maaelukomisjoni kuuluvad sotsiaaldemokraat Tanel Talve, keskerakondlased Siret Kotka, Heimar Lenk ja Martin Repinski, reformierakondlased Igor Gräzin ja Terje Trei, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Einar Vallbaum, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Arno Sild ja Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.

"Oleme ära kuulanud karusloomakasvatuste vastaste seisukohad, oleme läbi lugenud maaülikoolis koostatud karusloomakasvatuste teemalise uuringu. Ja nüüd tullakse kasvatajate omapoolse petitsiooniga. Me oleme maaelukomisjonis kokku leppinud, et septembris teeme lõpliku otsuse. Otsuse sisu on üks - kas me algatame eelnõu karusloomakasvatused keelustada või me ei algata seda," sõnas Padar.

Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus peab maaülikooli koostatud karusloomakasvatuse mõjuanalüüsi erapoolikuks, sest maaülikoolis õpetatakse karusloomakasvatust ja uuringu koostajate seas oli ka karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse liige.

Padar ei soovinud maaelukomisjoni liikmete eelhäälestatust kommenteerida.

"Mul on väga raske öelda, milline see eelhäälestatus on, sest see on puhtal kujul komisjoni hääletus. Mis on tähtis - tähtis on see, et seda kummi rohkem ei venitataks, et otsused tuleksid ära," lausus Padar. "Minu poole on pöördunud päris palju inimesi, kes on huvitatud karusloomade kasvatamisest ja nende otsused seisavad riigi otsuste taga. Inimesed ei tea ka, kas hakata koostama projekte põllumajanduse investeeringute saamiseks."

Padar tõdes, et maaelukomisjoni liikmed on karusloomakasvatuse keelamise või lubamise suhtes eri meelt.

"On neid, kes arvavad, et karusloomakasvatus, kui selline ebahummaanne tegevus, tuleks keelustada ja on neid, kes ütlevad, et kui nende kasvatamine toimub vastavalt kehtivatele seadustele, mis eelkõige puudutavcad veterinaarkontrolli ja seda, et ei toimu loomapiinamist, siis on tegu mõistliku majandusharuga. Et miks me peaksime tõmbama vahe vahele sea- ja karusloomakasvatusele. Inimesed on ju läbi aegade loomi oma elutegevuseks tarvitanud," rääkis Padar. "Nad arvavad, et igal juhul on tegu võimeka ja perspektiivika majandusharuga ning miks me peaksime neile võimalustele käe ette panema."

Loomakaitsjad taotlevad karusloomakasvanduste keelustamist eetilistel põhjustel, toonitades, et metsloomadele ei ole kasvandustes võimalik tagada liigiomast elu ning karusnahk on mittevajalik luksuskaup. Nende ettepaneku kohaselt tuleks kasvandused sulgeda piisava üleminekuaja ehk kümne aasta jooksul.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: