Sturgeon: Šotimaa teeb ettevalmistusi Suurbritanniast eraldumiseks ({{commentsTotal}})

Nicola Sturgeon
Nicola Sturgeon Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon lubas alustada ettevalmistusi Suurbritanniast eraldumiseks, et jätta võimalused avatuks ka pärast brittide 23. juuni otsust Euroopa Liidust lahkuda.

Kuigi Suurbritannia otsustas referendumil EList lahkuda, toetasid šotlased ülekaalukalt liitu jäämist ning see on tekitanud debati Šotimaa tuleviku üle Suurbritannias, vahendas Reuters.

Sturgeon täpsustas oma seisukohta, et Šotimaa iseseisvus, mida šotlased kahe aasta tagusel referendumil ei toetanud, peaks jääma võimaluseks, mis sõltub Suurbritannia tulevastest suhetest ELiga ja nende tõhususest Šotimaa jaoks.

"Kui selgub, et meie huve ei saa Suurbritannia kontekstis kaitsta, peab iseseisvus olema üks võimalustest, mida Šotimaal on õigus kaaluda," rääkis Sturgeon. "Seepärast astume ettevalmistavaid samme, tagamaks, et see on Šotimaa parlamendi jaoks avatud võimalus, juhul kui Šoti parlament seda vajalikuks peab".

Sturgeon ei täpsustanud, mida ettevalmistused endast täpselt kujutavad, kuid ta rõhutas, et Suurbritannia EList lahkumise pretsedenditus tähendab, et kaaluda tuleb kõiki võimalusi tulevasteks sidemeteks ELi ja ülejäänud Suurbritanniaga.

"Suurbritannia, millesse jäämise poolt me 2014. aastal hääletasime, Suurbritannia Euroopa Liidus, on fundamentaalselt muutumas. Suurbritannia tulevik on ebakindel, murranguline ja ettearvamatu," sõnas Šoti esimene minister.

"Sellises olukorras võib vabalt juhtuda, et suurimat kindlust, stabiilsust ja maksimaalset kontrolli meie saatuse üle andev võimalus on iseseisvus," nentis ta.

Hiljutise arvamusküsitluse järgi ei toeta šotlased uue Brexiti-referendumi korraldamist - ligi 45 protsenti on selle vastu ja ligi 42 protsenti poolt.

Brittide värske valitsusjuht Theresa May on varem rõhutanud, et Brexit peab toimuma kõigi regioonide huve arvestades ning lubanud Šotimaa sellesse protsessi kaasata. Sturgeoni väljaütlemiste kommentaariks ütles aga May pressiesindaja, et otsust EList lahkuda tuleb austada.

Toimetaja: Karin Koppel



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema