Dokumendiäri süüasjas lõpetati 35 kahtlustatava suhtes menetlus ({{commentsTotal}})

riigiprokurör Steven-Hristo Evestus
riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riiklike dokumentide illegaalse väljastamisega tegelenud kuritegeliku grupi süüasjas on senise menetluse käigus vabanenud uurimise alt 35 kahtlustatavat, kes tegid uurijatega igakülgset koostööd ja kelle osas nägi riigiprokuratuur võimalust lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel.

Riigiprokuratuur tõi mastaapse dokumendiäri avalikkuse ette mullu oktoobris ning selleks ajaks ligi seitse kuud väldanud uurimisega oli tuvastatud 12 isiku seotus kuritegudega. Samas märkis prokuratuur juba siis, et kuna kuriteod võivad ulatuda aastate taha, on võimalik, et kahtlusaluste ring üha laieneb. Nii ka juhtus ning menetluse käigus lisandus kümneid kahtlusaluseid, kellest enamus olid need, kes dokumendiäri teenust kasutasid ehk endale ebaseaduslikul teel dokumente hankisid.

Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul asusid paljud kahtlusalused uurijatega koostööle ning nende kõigi kohtu ette viimisel polnud mõtet. "Olen praeguseks lõpetanud kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel 35 kahtlustatava suhtes, kes kahtlustuse kohaselt tarbisid aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse pakutud teenuseid," rääkis Evestus BNS-ile.

Kahtlustatavatele, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, määrati Evestuse kinnitusel rahaline- või üldkasuliku töö tegemise kohustus. "Pidasin seda võimalikuks, kuna tegu on teise astme kuriteoga ning üksikute kuriteoepisoodidega. Isikud tunnistasid ja kahetsesid oma tegu ning asusid uurimisasutusega koostööle, millega aitasid asjaolusid selgitada," ütles Evestus, lisades, et neid isikuid kahtlustati tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning ligi 15 isikul lasus kahtlustus ka altkäemaksu lubamises või andmises.

Evestuse sõnul on kuritegeliku ühendusega seotud kahtlustusega jätkuvalt uurimise all 11 isikut, nende hulgas ka neli endist riigiametnikku. "Arvestades, et kahtlustatavate tegevus ulatub aastate taha, on menetlus olnud keskmisest keerukam ja mahukam ning seega plaanitakse kohtueelne menetlus lõpule viia sügisel," lisas Evestus.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli osakond sai illegaalsele dokumendiärile jälile eelmise aasta esimesel poolel, kui käivitati kriminaalmenetluse raames kahtlusaluste jälgimine. Grupi tegevus oli üsna konspireeritud ning detailid said menetlejatele teatavaks möödunud aastal järk-järgult. Peagi sai ka kinnitust, et kogu dokumendiäri juhtis 65-aastane naine, kes oli sõlminud tutvused PPA ametnikega pika aja jooksul ning just tema oli see, kes edastas vahendajatele raha ja muid hüvesid, mida PPA töötajad oma ebaseadusliku tegevuse eest said.

Uurimisandmetel ei maksnud ühenduse kliendid konkreetse võltsdokumendi eest, vaid selle eest, et tagada Eesti kondakondsuse, elamisloa või elamisloa pikendamisel protsesside võimalikult ladus kulgemine. Näiteks hoolitsesid kahtlustuse saanud PPA ametnikud selle eest, et hankida vajalikke andmeid, mis kergendaksid riiklike dokumentide väljastamise menetlust, lisaks võimaldasid mitmed kahtlusalused dokumendi taotlejatel end registreerida elanikuks kathlusaluste elukohtades, et siis edaspidi dokumentide taotlemisel neid kinnistuid oma ametliku elukohana esitleda.

Muuhulgas käisid kahtlusalused ka dokumentide taotlejate eest keele- või kodakondsuseksamil. Selleks olid palgatud ilusalongi töötajad, kes hoolitsesid selle eest, et eksamile läinud isik näeks võimalikult sarnane välja dokumendi tegeliku taotlejaga.

Kurioosse seigana selgus eeluurimisel, et ühenduse juht kasutas ka ise oma illegaalse tegevuse töövilju, luues endale veel kaks kõrvalidentiteeti.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: