EL-i eesistumise varasemaks toomine seda odavamaks ei tee ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu (EL) Eesti eesistumise ettepoole nihkumine ei muuda seda odavamaks, vaja võib minna hoopis lisatööjõudu.

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et suuremat osa inimesi, kes eesistumises osalevad, ei ole veel tööle võetud.

"Juhul kui eesistumine algab varem, tuleb inimestel alustada ka tööd varem, ehk siis ei muutu vajamineva inimjõu hulk, see nihkub lihtsalt ajas ettepoole. Võimalik, et seoses lühema ja seega ka intensiivsema ettevalmistusperioodiga, kasvab ka ajutiste abikäte vajadus," rääkis Urm.

Praegu tegeletakse värbamisplaanide Urmi sõnul kohandamisega uude ajagraafikusse ning selgem pilt sellest, kuidas see eelarvet mõjutab, selgub sügisel.

"Ka korralduslikke üksikasju, olemasolevaid kokkuleppeid vaadatakse uues valguses lähiajal üle. Oleme algusest peale seadnud eesmärgiks mõistlikkuse ja efektiivsuse, loomulikult tahame seda joont hoida ka nüüd. Tõsiasi on see, et kuna aega on vähem, on meie võimalused selles osas kahtlemata mõnevõrra piiratumad - aega läbirääkimisteks napib. Palju sõltub koostööpartnerite paindlikkusest," selgitas Urm.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot, mis jaguneb kolmele aastale.

Sester selgitas, et viis miljonit eurot panustatakse juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.

Sester on öelnud, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. "Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse," sõnas rahandusminister.

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: