EL-i eesistumise varasemaks toomine seda odavamaks ei tee ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu (EL) Eesti eesistumise ettepoole nihkumine ei muuda seda odavamaks, vaja võib minna hoopis lisatööjõudu.

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et suuremat osa inimesi, kes eesistumises osalevad, ei ole veel tööle võetud.

"Juhul kui eesistumine algab varem, tuleb inimestel alustada ka tööd varem, ehk siis ei muutu vajamineva inimjõu hulk, see nihkub lihtsalt ajas ettepoole. Võimalik, et seoses lühema ja seega ka intensiivsema ettevalmistusperioodiga, kasvab ka ajutiste abikäte vajadus," rääkis Urm.

Praegu tegeletakse värbamisplaanide Urmi sõnul kohandamisega uude ajagraafikusse ning selgem pilt sellest, kuidas see eelarvet mõjutab, selgub sügisel.

"Ka korralduslikke üksikasju, olemasolevaid kokkuleppeid vaadatakse uues valguses lähiajal üle. Oleme algusest peale seadnud eesmärgiks mõistlikkuse ja efektiivsuse, loomulikult tahame seda joont hoida ka nüüd. Tõsiasi on see, et kuna aega on vähem, on meie võimalused selles osas kahtlemata mõnevõrra piiratumad - aega läbirääkimisteks napib. Palju sõltub koostööpartnerite paindlikkusest," selgitas Urm.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot, mis jaguneb kolmele aastale.

Sester selgitas, et viis miljonit eurot panustatakse juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.

Sester on öelnud, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. "Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse," sõnas rahandusminister.

Toimetaja: Indrek Kuus



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: