EL-i eesistumise varasemaks toomine seda odavamaks ei tee
Euroopa Liidu (EL) Eesti eesistumise ettepoole nihkumine ei muuda seda odavamaks, vaja võib minna hoopis lisatööjõudu.
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et suuremat osa inimesi, kes eesistumises osalevad, ei ole veel tööle võetud.
"Juhul kui eesistumine algab varem, tuleb inimestel alustada ka tööd varem, ehk siis ei muutu vajamineva inimjõu hulk, see nihkub lihtsalt ajas ettepoole. Võimalik, et seoses lühema ja seega ka intensiivsema ettevalmistusperioodiga, kasvab ka ajutiste abikäte vajadus," rääkis Urm.
Praegu tegeletakse värbamisplaanide Urmi sõnul kohandamisega uude ajagraafikusse ning selgem pilt sellest, kuidas see eelarvet mõjutab, selgub sügisel.
"Ka korralduslikke üksikasju, olemasolevaid kokkuleppeid vaadatakse uues valguses lähiajal üle. Oleme algusest peale seadnud eesmärgiks mõistlikkuse ja efektiivsuse, loomulikult tahame seda joont hoida ka nüüd. Tõsiasi on see, et kuna aega on vähem, on meie võimalused selles osas kahtlemata mõnevõrra piiratumad - aega läbirääkimisteks napib. Palju sõltub koostööpartnerite paindlikkusest," selgitas Urm.
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot, mis jaguneb kolmele aastale.
Sester selgitas, et viis miljonit eurot panustatakse juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.
Sester on öelnud, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. "Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse," sõnas rahandusminister.
Toimetaja: Indrek Kuus