Potentsiaalseks kandidaadiks peetud Jõerüüt ei taha enam presidendivalimistest rääkida ({{commentsTotal}})

Jaak Jõerüüt.
Jaak Jõerüüt. Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Oma soovi ja valmisolekut presidendiks kandideerida kinnitanud Jaak Jõerüüt ei soovi enam presidendivalimistest rääkida. Ta ei olnud nõus ütlema, kas ta on presidendiks pürgimisest loobunud.

ERR-i uudisteportaal küsis esmaspäeval Jõerüüdilt, kuidas ta olukorda presidendivalimiste teemal näeb.

Kas teil oleks aega rääkida veidi presidendivalimistest?

Suur suvi on. Mis nendest ikka rääkida.

Tõesti?

Jah, täpselt. Tundke mõnu, minge ujuma.

Kas selline ongi teie vastus näiteks küsimusele, milline on olukord presidendikandidaadi kandidaadi Jaak Jõerüüdi presidendivalimisteks ettevalmistamisel?

Ma olen seda umbes 15 korda viimase kuu-pooleteise jooksul vastanud ja ega mul enam midagi lisada praegu ei ole.

Kas hakkate loobuma presidendiks pürgimisest või olete seda juba teinud?

Ma pean ikka kordama teile oma vastust, sest teist mul ei ole. Mu nimi ilmus välja seoses Vabaerakonna niinimetatud kuulamistega. See protseduur on lõppenud, Vabaerakond minu teada on osaliselt oma otsused teinud. Ja ma ei näe üldse praegu midagi, mida peaks sellele vastusele lisama.

Põhimõtteliselt võib siis öelda, et teid enam presidendiks pürgijate hulgas ei ole?

Põhimõtteliselt ei taha ma sellel teemal üldse ühtegi vastust öelda. Ma kasutaksin praegu õigust vaikida.

Pikaaegne diplomaat ja kunagine minister Jaak Jõerüüt avaldas varem lootust, et kui Vabaerakond ta presidendikandidaadina üles seab, siis võiksid ta teised riigikogu erakonnad talle tuge avaldada. Seda aga ei juhtunud. Vabaerakonna fraktsioon avaldas toetust hoopis Allar Jõksile. Ametlikku toetust ei ole Vabaerakond veel ühelegi kandidaadile kinnitanud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: