Potentsiaalseks kandidaadiks peetud Jõerüüt ei taha enam presidendivalimistest rääkida ({{commentsTotal}})

Jaak Jõerüüt.
Jaak Jõerüüt. Autor: Ülo Josing/ERR

Oma soovi ja valmisolekut presidendiks kandideerida kinnitanud Jaak Jõerüüt ei soovi enam presidendivalimistest rääkida. Ta ei olnud nõus ütlema, kas ta on presidendiks pürgimisest loobunud.

ERR-i uudisteportaal küsis esmaspäeval Jõerüüdilt, kuidas ta olukorda presidendivalimiste teemal näeb.

Kas teil oleks aega rääkida veidi presidendivalimistest?

Suur suvi on. Mis nendest ikka rääkida.

Tõesti?

Jah, täpselt. Tundke mõnu, minge ujuma.

Kas selline ongi teie vastus näiteks küsimusele, milline on olukord presidendikandidaadi kandidaadi Jaak Jõerüüdi presidendivalimisteks ettevalmistamisel?

Ma olen seda umbes 15 korda viimase kuu-pooleteise jooksul vastanud ja ega mul enam midagi lisada praegu ei ole.

Kas hakkate loobuma presidendiks pürgimisest või olete seda juba teinud?

Ma pean ikka kordama teile oma vastust, sest teist mul ei ole. Mu nimi ilmus välja seoses Vabaerakonna niinimetatud kuulamistega. See protseduur on lõppenud, Vabaerakond minu teada on osaliselt oma otsused teinud. Ja ma ei näe üldse praegu midagi, mida peaks sellele vastusele lisama.

Põhimõtteliselt võib siis öelda, et teid enam presidendiks pürgijate hulgas ei ole?

Põhimõtteliselt ei taha ma sellel teemal üldse ühtegi vastust öelda. Ma kasutaksin praegu õigust vaikida.

Pikaaegne diplomaat ja kunagine minister Jaak Jõerüüt avaldas varem lootust, et kui Vabaerakond ta presidendikandidaadina üles seab, siis võiksid ta teised riigikogu erakonnad talle tuge avaldada. Seda aga ei juhtunud. Vabaerakonna fraktsioon avaldas toetust hoopis Allar Jõksile. Ametlikku toetust ei ole Vabaerakond veel ühelegi kandidaadile kinnitanud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.