Ajakirjanikud: Saksamaad tabanud terrorirünnakutel võivad olla ka poliitilised tagajärjed ({{commentsTotal}})

Kuigi sakslased on olnud viimasel ajal Euroopas toimunud terrorirünnakute tõttu valvsad, ei osanud keegi oodata, et nädala jooksul toimub riigis nii mitu ohvritega rünnakut. Muuhulgas küsivad sakslased aina rohkem, miks on võimalik väga lihtsalt osta mustalt turult relvi. Samuti võivad rünnakud mõjutada lähenevate valimiste tulemusi.

Nädala jooksul Saksamaal toimunud rünnakud on aset leidnud riigi lõunaosa linnades: Würzburgis, Münchenis, Reutlingenis ja Ansbachis. Reutlingen on Baden-Württembergi liidumaal, teised linnad aga asuvad Baieri liidumaal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Rünnakute puhul, mis on seotud põgenike või asüülitaotlejatega - see ei ole küll otsene seos ning see on võib-olla kokkusattumus, aga Baieri liidumaa sai kõige rohkem eelmisel
aastal Saksamaale jõudnud põgenikke. Jällegi, see võib olla lihtsalt kokkusattumus, sest saabus väga palju põgenikke ning räägime vaid üksikutest, kes olid nende rünnakutega seotud," rääkis Deutsche Welle ajakirjanik Thomas Sparrow.

Sparrow sõnul on sakslased olnud pärast Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid valvsad, kuid keegi ei osanud oodata, et lühikese aja jooksul toimub Saksamaal mitu rünnakut järjest.

ARD ajakirjanik Stefan Meining leidis samuti, et rünnakud olid sakslastele üllatavad.

"Samuti tuleb öelda, et kõik need rünnakud olid täiesti erinevad ja ühegi puhul ei olnud algusest peale täiesti selge, et tegu oli islamiterroristi rünnakuga. Seni on ISIS ainult Würzburgi linna lähedal rongis toimunud rünnaku omaks võtnud (nüüdseks on seda tehtud ka Ansbachi puhul - Toim.)," sõnas Meining.

Meiningi sõnul on Müncheni rünnaku tõttu hakatud Saksamaal arutama selle üle, miks on võimalik väga lihtsalt mustalt turult osta relvi ja laskemoona.

"Saksamaal on seaduslikult väga keeruline relva osta - eriti, kui sa oled noor. See oli aga võimalik sellel noormehel, kes oli paar korda arsti juures käinud ja kellel oli psüühikaga probleeme. Nii et, miks ta sai selle relva?" küsis Meining.

"Sellel võib olla ka poliitilisi tagajärgi," nentis Deutsche Welle ajakirjanik Sparrow. "Eriti seetõttu, et sel aastal on kaks kohalikku valimist ja järgmisel aastal toimuvad üldvalimised ning mõlemal juhul on põgenikekriis ja mure julgeoleku pärast suurimad probleemid, millest sakslased on huvitatud."

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: