Uued päästeautod sobivad paremini metsaatulekahjudega võitlemiseks ({{commentsTotal}})

Eesti saab järgmisel aastal uued päästeautod. Projekt läheb maksma kokku 28 miljonit eurot ning lõviosa sellest summast annab Euroopa Liit. Juba praegu on Eestisse katsetamiseks saadetud kaks uue auto prototüüpi.

Eestisse tulevad hankega soetatud 83 päästeautot ja 14 paakkonteinerit jaokaupa järgneva aasta jooksul. Selleks, et Eesti Euroopa Liidult nii suure hanke saaks, pidi riik ise panustama 4,1 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert Rasmus Laar ütles, et uued autod on eelkõige metsatulekahjude efektiivsemaks kustutamiseks.

"Kuna meil need autod on nüüd multifunktsionaalsed, et me käime nendega ka metsa kustutamas, siis on meil võimalus neid autosid kasutada ka teisteks eesmärkideks," selgitas ta. "Meil on praegu palju vana tehnikat, mis on ka amortiseerunud ja nende hoolduskulud on juba nii suureks läinud, et mõistlikum on juba osta uued autod."

Uutel päästeautodel on võrreldes praegustega ka mitmeid erinevusi. Autod on kõrgemad, läbivad paremini maastikku ning vool tuleb suure generaatori asemel akudelt.

Laari sõnul antakse praegu kasutuses olevad autod uute tulekul teistele komandodele ning mõned lähevad ka vabatahtlikele. Ta lisas, et selline hange on Eesti ajaloos üks suuremaid ja tõenäoliselt sellist enam ei tule.

Toimetaja: Laur Viirand



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: