Hiiumaal tehakse pingutusi Kärdla kiriku korrastamiseks ({{commentsTotal}})

Kärdla kirik vajab kuni miljon eurot maksvat restaureerimist. MTÜ Hiiumaa Sõprade Selts loodab alustada sügisel vajamineva raha kogumiseks laiapõhjalist annetuskampaaniat ja taotleda toetust ka erinevatest pühakodade korrastamiseks mõeldud fondidest.

1863. aastal valmis saanud Kärdla kirik oli algselt mõeldud kohaliku kalevivabriku töölistele. Kalevivabrikut pole enam ammu, kuid kirik on oma tähtsuse säilitanud. Hoone seisukord on aga halb ja see vajab mitmekülgset restaureerimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Katusekate on kindlasti esimene asi. Uuringud on näidanud, et ta kaua meil enam vastu ei pea ja selle tõttu tuleb teda vahetada, aga soojustamise mõte on. Et kirik soojaks saada, tuleb seda suuremalt ette võtta, et kandekonstruktsioonid samamoodi," selgitas EELK Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak.

Kogudusele ja kohalikule kogukonnale on ettevõtmise juures toeks Hiiumaast huvitatud inimesi ühendav Hiiumaa Sõprade Selts.

Seltsi juhatuse esimees Enn Kunila ütles, et annetuste abiga on juba koostatud 25 000 eurot maksnud kiriku kordategemise projekt.

"Hetkel on asi selles staadiumis, et on valminud terviklik renoveerimisprojekt. Praegu koostatakse ehituspakkumist ja üsna varsti on siis teada ka see rahanumber, mis läheb vaja selle kiriku terviklikuks renoveerimiseks," lausus Kunila.

Kunila hinnangul võib tööde kogumaksumus ulatuda kuni miljoni euroni. See eeldab nii toetuse taotlemist erinevatest meetmetest nagu pühakodade programm kui ka laiemale üldsusele suunatud annetuskampaaniat, millega plaanitakse alustada pärast seda, kui sügiseks selgub tööde täpne hind.

Kui raha õnnestub leida ja kirik ükskord korda saab, oleks see Hiiumaale väga oluline saavutus.

"Kui see kirik valmiks, siis oleks see ainus Hiiumaa luterlikest kirikutest, mida on võimalik talvel ka kütta ja talvel pidada ka teenistusi ja võib-olla korraldada ka mõne kontserdi," rääkis EELK Kärdla Johannese koguduse õpetaja Hüllo-Kristjan Simson.

Seniseid ettevalmistusi on rahastatud näiteks Kärdla kohvikutepäeval avatud ühepäevakohvikuga, aga ka heategevuskontsertidega nagu möödunud nädalavahetusel, kui Kärdla kirikus esines kuulus ooperilaulja Annely Peebo.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema