Hiiumaal tehakse pingutusi Kärdla kiriku korrastamiseks ({{commentsTotal}})

Kärdla kirik vajab kuni miljon eurot maksvat restaureerimist. MTÜ Hiiumaa Sõprade Selts loodab alustada sügisel vajamineva raha kogumiseks laiapõhjalist annetuskampaaniat ja taotleda toetust ka erinevatest pühakodade korrastamiseks mõeldud fondidest.

1863. aastal valmis saanud Kärdla kirik oli algselt mõeldud kohaliku kalevivabriku töölistele. Kalevivabrikut pole enam ammu, kuid kirik on oma tähtsuse säilitanud. Hoone seisukord on aga halb ja see vajab mitmekülgset restaureerimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Katusekate on kindlasti esimene asi. Uuringud on näidanud, et ta kaua meil enam vastu ei pea ja selle tõttu tuleb teda vahetada, aga soojustamise mõte on. Et kirik soojaks saada, tuleb seda suuremalt ette võtta, et kandekonstruktsioonid samamoodi," selgitas EELK Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak.

Kogudusele ja kohalikule kogukonnale on ettevõtmise juures toeks Hiiumaast huvitatud inimesi ühendav Hiiumaa Sõprade Selts.

Seltsi juhatuse esimees Enn Kunila ütles, et annetuste abiga on juba koostatud 25 000 eurot maksnud kiriku kordategemise projekt.

"Hetkel on asi selles staadiumis, et on valminud terviklik renoveerimisprojekt. Praegu koostatakse ehituspakkumist ja üsna varsti on siis teada ka see rahanumber, mis läheb vaja selle kiriku terviklikuks renoveerimiseks," lausus Kunila.

Kunila hinnangul võib tööde kogumaksumus ulatuda kuni miljoni euroni. See eeldab nii toetuse taotlemist erinevatest meetmetest nagu pühakodade programm kui ka laiemale üldsusele suunatud annetuskampaaniat, millega plaanitakse alustada pärast seda, kui sügiseks selgub tööde täpne hind.

Kui raha õnnestub leida ja kirik ükskord korda saab, oleks see Hiiumaale väga oluline saavutus.

"Kui see kirik valmiks, siis oleks see ainus Hiiumaa luterlikest kirikutest, mida on võimalik talvel ka kütta ja talvel pidada ka teenistusi ja võib-olla korraldada ka mõne kontserdi," rääkis EELK Kärdla Johannese koguduse õpetaja Hüllo-Kristjan Simson.

Seniseid ettevalmistusi on rahastatud näiteks Kärdla kohvikutepäeval avatud ühepäevakohvikuga, aga ka heategevuskontsertidega nagu möödunud nädalavahetusel, kui Kärdla kirikus esines kuulus ooperilaulja Annely Peebo.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: