Hiiumaal tehakse pingutusi Kärdla kiriku korrastamiseks ({{commentsTotal}})

Kärdla kirik vajab kuni miljon eurot maksvat restaureerimist. MTÜ Hiiumaa Sõprade Selts loodab alustada sügisel vajamineva raha kogumiseks laiapõhjalist annetuskampaaniat ja taotleda toetust ka erinevatest pühakodade korrastamiseks mõeldud fondidest.

1863. aastal valmis saanud Kärdla kirik oli algselt mõeldud kohaliku kalevivabriku töölistele. Kalevivabrikut pole enam ammu, kuid kirik on oma tähtsuse säilitanud. Hoone seisukord on aga halb ja see vajab mitmekülgset restaureerimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Katusekate on kindlasti esimene asi. Uuringud on näidanud, et ta kaua meil enam vastu ei pea ja selle tõttu tuleb teda vahetada, aga soojustamise mõte on. Et kirik soojaks saada, tuleb seda suuremalt ette võtta, et kandekonstruktsioonid samamoodi," selgitas EELK Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak.

Kogudusele ja kohalikule kogukonnale on ettevõtmise juures toeks Hiiumaast huvitatud inimesi ühendav Hiiumaa Sõprade Selts.

Seltsi juhatuse esimees Enn Kunila ütles, et annetuste abiga on juba koostatud 25 000 eurot maksnud kiriku kordategemise projekt.

"Hetkel on asi selles staadiumis, et on valminud terviklik renoveerimisprojekt. Praegu koostatakse ehituspakkumist ja üsna varsti on siis teada ka see rahanumber, mis läheb vaja selle kiriku terviklikuks renoveerimiseks," lausus Kunila.

Kunila hinnangul võib tööde kogumaksumus ulatuda kuni miljoni euroni. See eeldab nii toetuse taotlemist erinevatest meetmetest nagu pühakodade programm kui ka laiemale üldsusele suunatud annetuskampaaniat, millega plaanitakse alustada pärast seda, kui sügiseks selgub tööde täpne hind.

Kui raha õnnestub leida ja kirik ükskord korda saab, oleks see Hiiumaale väga oluline saavutus.

"Kui see kirik valmiks, siis oleks see ainus Hiiumaa luterlikest kirikutest, mida on võimalik talvel ka kütta ja talvel pidada ka teenistusi ja võib-olla korraldada ka mõne kontserdi," rääkis EELK Kärdla Johannese koguduse õpetaja Hüllo-Kristjan Simson.

Seniseid ettevalmistusi on rahastatud näiteks Kärdla kohvikutepäeval avatud ühepäevakohvikuga, aga ka heategevuskontsertidega nagu möödunud nädalavahetusel, kui Kärdla kirikus esines kuulus ooperilaulja Annely Peebo.

Toimetaja: Laur Viirand



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.