Uus sihtasutus on Patarei merekindluse detailplaneeringu suhtes kriitiline ({{commentsTotal}})

Uus detailplaneering näeb ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimist ning lubab merekindluse ja Lennusadama vahele ehitada kuni viiekorruselisi elu-ja ärihooneid. Täna asutatud Kalaranna Patarei sihtasutuse hinnangul on aga planeering koostatud vaid selleks, et kompleksi müümine kulgeks hõlpsamalt, samas kui uued hooned hakkaksid kindlust varjama.

Kui uus detailplaneering järgmisel aastal kehtestatakse, läheb ajalooline Patarei merekindlus enampakkumisele, hinnaga suurusjärgus 5 miljonit eurot. Ostja peab aga arvestama tunduvalt suuremate kulutustega, kuna hoone renoveerimine maksaks kindlasti kümneid miljoneid eurosid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peale planeeringu kehtestamist on jälle samm edasi selles suunas, et seda objekti saaks reaalselt asuda korrastama ja peale seda see objekt saaks siis linnaruumis käibele tulla erinevates funktsioonides. Loomulikult ei pruugi seal kõik ruumid olla igale linnakodanikule edaspidi avatud, aga läbi galeriide, restoranide, kohvikute, poodide ja lõpetades mõne bürooruumi ja uushoonestuses korteri on see siis võimalik mitmekülgselt käibesse saada," selgitas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) arendusdirektor Timo Aarmaa.

Vastloodud sihtasutus heidab ette, et RKAS tahab unikaalset kompleksi maha müüa võimalikult väikeste piirangutega. Nende hinnangul ähvardab uue detailplaneeringu kehtestamisel merekindlust tundmatuseni ümberehitamine ja avalikust kasutusest suurel määral kadumine.

"Praegu on kehtestatud uus detailplaneering, mis annab võimalikule investorile väga vabad käed ehitada siia Patarei kõrvale ja praktiliselt mälestise peale uusi hooneid. Meie arvates see rikub Patarei kui mälestise vaadeldavust ja ta ei taga ka mälestise säilimist," selgitas SA Kalaranna Patarei asutajaliige Helle Solnask.

"Kõik väärtuslikud hooned on seal kaitsealused hooned ja ega seal ühegi planeeringu ja tegevusega ju omaalgatuslikult ja isetegevuslikult lammutada ja pildist ära kaotada ei õnnestu. Seda kõike on planeeringu tegemisel arvestatud ja arvestatakse ka edasi projekteerimisel ja ehitamisel," sõnas omakorda Aarmaa.

Viimati oli Patarei merekindlus müügis neli aastat tagasi, alghinnaga 3 miljonit eurot. Hoolimata mitmetest huvilistest, sobivat investorit ei leitud.

Toimetaja: Laur Viirand



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: