5 uudist, mida teada täna hommikul: abirahadega loodud sotsiaalteenuste jätk kahtluse all, uppumissurmade kasv, eestlased pikkuses maailma kolmandad ({{commentsTotal}})

26. juuli sissejuhatus.
26. juuli sissejuhatus. Autor/allikas: ERR

Tere hommikust! Siin on ERR.ee toimetuse valik teemadest, millel täna uudistetoimetuse tähelepanu pikemalt peatub.

Eesti projektide toel loodud sotsiaalteenuste jätkumine on kohati suure kahtluse all

Tartu ülikooli psühholoogiadoktorant Nele Põldverel oli võimalus Norra grantide programmi abil osaleda rahvusvahelises uuringus. Foto: EEA and Norway Grants

Mitmeid sotsiaalteenuseid on Eestis ehitatud mitte riigieelarve rahadest, vaid erinevate abirahade toel. Mis saab aga siis, kui abirahad - näiteks Norra grandid vägivalla vastaste kampaaniate elluviimiseks - lõppevad? Seda sotsiaalministeerium veel täpselt öelda ei oska. Osa rahast on kulunud taristu ja süsteemide ehitamisele, kõik see jääb projekti lõppedes Eestisse ka alles. Teine osa aga toetabki otseselt teenuste kättesaadavust ja nende rahastuse jätkamise osas peab ministeerium tugevalt kaaluma.

Teemat lahkab ka tänane Vikerraadio pärastlõuna saade "Uudis+" ja pikem lugu ilmub ka ERR.ee-s.

Ohvriterohke rünnak Jaapanis: hooldekodus hukkus 19 inimest

Jaapani aja järgi täna varahommikul tungis erivajadustega inimeste hooldekodusse 26-aastane endine hooldekodu töötaja ning ründas noaga sealseid patsiente. 19 inimest hukkus ning 25 on vigastatud.

Ründaja andis end pool tundi pärast juhtunud kohalikus politseijaoskonnas üles.

Oleme veekogude ääres hoolikamad! Tänavu on poole aastaga uppunud mullusest kaks korda rohkem inimesi

Päästeameti vanemoperatiivkorrapidaja Pavel Ivanov rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et kui eelmisel aastal uppus aasta esimeses pooles 17 inimest, on täna kurvalt lõppenud õnnetuste arv kahekordselt suurem. Oma elu on veekogudesse jätnud 35 inimest.

Ivanov tuletas meelde, et alkohol ja ujumine ei käik mingil juhul kokku ning et veekogule alusega sõites on päästevestide kandmine reisijatele kohustuslik. Viimast kontrollib amet sel suvel tavalisest terasemalt.

Uuring: eesti inimesed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal

Teadlased on võrrelnud inimeste pikkuseid ja arvutanud välja keskmised: kõige pikemad mehed elavad Hollandis, pikimad naised aga Lätis. Eestlased on keskmise pikkuse poolest kolmandal kohal.

Pikkust on seostatud pikema eluea, kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga. Sestap on oluline uurida pikkust diakrooniliselt ehk aja jooksul muutuva markerina, et ühtlasi näha nii ühiskonnas toimunud sotsiaal-majanduslikke muutusi.

Lihtsamalt öeldes, nagu selgitas uuringu üks autoritest Londoni Imperial Kolledži professor Elio Riboli, on pikkus natuke nagu sotsiaalne peegel. See ütleb ära, millises keskkonnas on laps kasvanud ning millised mõjutegurid on teda mõjutanud.

Tänane ilmateade

Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikest, kohati võib sadu olla tugev. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Õhutemperatuur on 23..27, rannikul kohati 20°C.

Allikas: Ilmateenistus

Päikeselennuk tegi Maale tiiru peale ja lõpetas missiooni

Päikeselennuk Solar Impulse 2 ehk õhusõiduk, mis kasutab kütusena päikese patareidesse salvestuvat energiat, on esimene vaid päikeseenergia jõul liikuv lennuk, mis on lennanud ümber Maa. Täna varahommikul maandus Solar Impulse Araabia Ühendemiraatides ja lõpetas sellega 1,5 aastat kestnud reisi.

26. juuli - annepäev ning CIA ja FBI sünnipäev

Täna on annepäev. Päeva nimi on seotud püha Anna, neitsi Maarja emaga, ja tinglikult võime pidada seda päeva lambapühaks, kirjutatakse Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta. 17. sajandist on teateid annepäevasest lambaohvrist ja pidustustest Karksis, Hallistes ja Rõngus. 17. sajandi tava kohaselt toodi ohvriandidena pühapaika vaha ja vahakujukesi.

Püha Anna oli lammaste kaitsja ja seetõttu pöördutakse ka karjakaitse- ja ohvripalvetes ning loitsudes Anne poole, et ta kaitseks karja ja lambaid ohtude ees. Veel 19. sajandil laiemalt tuntud püha taandus 20. sajandiks üksnes setudele oluliseks tähtpäevaks.

26. juuli on nii Ameerika Ühendriikide föderaalse juurdlusbüroo ehk FBI kui ka luure keskagentuuri ehk CIA sünnipäev. Esimene neid loodi 1908. aastal, teine 1947.

Toimetaja: Greete Palmiste



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: