Töötukassa maksab Ida-Virumaal töö kaotanud inimestele toetust tasemeõppes osalemiseks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Töötukassa maksab Eesti Energias, Nitroferdis ja Viru Keemia Grupis mullu augustist kuni tänavu maini töö kaotanud inimestele toetust tasemeõppes osalemiseks ning pakub suuremas mahus eesti keele õpet.

Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutse- või kõrghariduse omandamiseks erialal, mis avardab võimalusi uut tööd leida ja tõsta konkurentsivõimet tööturul.

Toetuse suurus on 130 eurot kuus töötavale inimesele või töötule, kes saab töötuskindlustushüvitist või töötutoetust või 260 eurot kuus töötule, kes ei saa töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Kui inimesel ei ole võimalik asuda õppima riikliku koolitustellimuse alusel rahastatavale õppekohale, saab töötukassa tasuda tema õppekoha eest riigi või kohaliku omavalitsuse või avalik-õiguslikus õppeasutuses.

Tavapärasest soodsamatel tingimustel hüvitatakse tööandjale töötaja koolituse kulu ja makstakse kodust kaugemale tööle asutajatele mobiilsustoetust. Kui tööle asudes selgub, et töötaja vajab täiendavat tööalast koolitust, hüvitab töötukassa kuni üheaastase koolituse ja kutseeksami kulu 50 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot.
Kui töötu asub tööle oma elukohast vähemalt 20 kilomeetri kaugusele, makstakse talle kuni kuue kuu vältel mobiilsustoetust ehk 10 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 300 eurot kuus. Toetuselt arvestatakse maha tulumaks. Vähemalt kuuekuulise tähtajalise töötamise korral makstakse mobiilsustoetust poolel töötamise ajal, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest.

Ida-Virumaal pakutavate uute teenuste kaasrahastamiseks on taotletud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendeid.

Augustis korraldab töötukassa koos Ida-Virumaa kutseõppeasutustega kolm infotundi, kus tutvustatakse Eesti Energiast, Nitroferdist ja Viru Keemia Grupist koondatutele mõeldud teenuseid.

Infotunnid toimuvad alates 1. septembrist ühendatava Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas: Narvas 9. augustil kell 13 Kreenholmi 45, Sillamäel 10. augustil kell 13 Tallinna 13 ja Jõhvis 11. augustil kell 13 Kutse 13.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: