Prantsusmaal võtsid relvastatud mehed kirikulised pantvangi ja tapsid preestri, vastutuse võttis ISIS ({{commentsTotal}})

{{1469523449000 | amCalendar}}

Prantsusmaa põhjaosas Normandias Saint-Étienne-du-Rouvray's võtsid kaks nugadega relvastatud meest kirikus viis inimest pantvangi ning tapsid rünnaku käigus preestri. Politsei tegi kurjategijad hiljem kahjutuks. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

Pantvangistatute seas olid preester, kaks nunna ning kaks kiriku külastajat, kokku viis inimest, vahendasid Le Figaro, Reuters ja BBC.

Mehed sisenesid kirikusse missa ajal külguksest. Ühel nunnal õnnestus põgeneda ja abi kutsuda.

Kiriku piirasid ümber politsei eriüksuslased ning kuulda oli laske.

Siseministeeriumi teatel tehti kaks pantvangistajat pärast 40 minutit kestnud piiramist kahjutuks. Mõlemad ründajad lasti eriüksuslaste poolt maha. Operatsioon kuulutati lõppenuks kohaliku aja järgi kell 10.45.

Üks ründajatest oli 19-aastane Adel Kermiche, kes oli politsei jälgimise all, kuna püüdis möödunud aastal kaks korda Süüriasse minna.

Politsei püüab jätkuvalt tuvastada teist ründajat.

Politsei teatel tapsid ründajad preestri noaga ning allikate kinnitusel oli tal kõri läbi lõigatud. 84-aastase preestri nimi oli Jacques Hamel.

Lisaks sai üks kirikus viibinud naine haavata ning tema seisund on kriitiline. Võimude selgituste kohaselt üritasid ründajad naist samuti surnuks pussitada ning kiirabil tuli teda enne haiglasse viimist sündmuskohal elustada.

Kirikuhoone kontrolliti ka pommirühma poolt üle.

Kuigi ründajate motiive algselt ametlikult ei selgitatud, teatasid politsei allikad kohe, et vähemalt ühel ründajatest oli habe ja ta kandis moslemitele omast peakatet. Samuti on teada, et juhtumi uurimise võttis üle prokuratuuri terrorismijuhtumeid menetlev osakond.

Hiljem on allikad teatanud, et juhtumiga seoses on võetud kinni vähemalt üks võimalik kaasosaline.

Ründajad olid vandunud truudust ISIS-ele

Sündmuspaika saabusid ka Prantsusmaa president François Hollande ja siseminister Bernard Cazeneuve.

Presidendi kinnitusel oli tegu terrorirünnakuga ning ründajad olid vandunud truudust äärmusrühmitusele ISIS. Riigipea sõnul tuleb ISIS-e vastu kasutada "kõiki vahendeid".

"Daesh (ISIS - Toim.) on meie vastu sõja kuulutanud, me peame seda sõda pidama kõigi vahenditega samal ajal pidades kinni õigusriigi printsiipidest, sest see on see, mis teeb meist demokraatliku riigi," selgitas Hollande sündmuskohal ajakirjanikele.

Äärmuslastega seotud internetiportaal Amaq jõudis juba teatada, et rünnaku korraldasid kaks "ISIS-e võitlejat".

Üks ründajatest kandis elektroonilist jalavõru

12 päeva tagasi tappis 31-aastane tuneeslane Prantsusmaal Nice'is veoautoga rahvamassi sõites 84 inimest. Rünnaku võttis samuti omaks terrorirühmitus ISIS. 

Viimasel ajal on ISIS-e rünnakute asjus üha rohkem võtnud kasutusele taktika, kus enda võitlejateks kuulutatakse ka kõik üksiküritajatest terroristid, kellel ei pruugi rühmitusega varasemaid tegelikke sidemeid olla. Piisab vaid sellest, kui ründajad mingis vormis ISIS-ele truudust vannuvad.

Prantsuse meedia toob välja, et Seine-Maritime'i departemangus Saint-Étienne-du-Rouvray' linnas asuv Saint Étienne'i kirik on olnud islamiäärmuslastest terroristide huviorbiidis ka varem. 2015. aasta aprillis peeti Pariisis kinni alžeerlasest tudeng Sid Ahmed Ghlam, kes mõisteti terrorirünnakute kavandamise eest vangi. Muuhulgas kavatses ta korraldada ka rünnakuid kirikutes ning tema sihtmärkide nimekirjas oli teiste seas ka Saint-Étienne-du-Rouvray' kirik.

Tänase rünnaku puhul on tulnud ilmsiks veel üks märkimisväärne asjaolu - Pariisi prokurör Francois Molins ütles, et Kermiche oli mullu maist kuni tänavu märtsini vahi all. Seejärel mees vabastati, kuid ta pidi kandma elektroonilist jalavõru, mille abil oli võimalik jälgida tema asukohta. Samuti tohtis ta oma kodust lahkuda päevas vaid mõneks tunniks.

Prokuratuur olevat olnud terrorismiga seotud kuriteo eest vangi mõistetud mehe vabadusse laskmise vastu, kuid kohtus nende seisukoht peale ei jäänud. Mehe seos terrorismiga seisnes selles, et ta oli üritanud Süüriasse džihaadivõitlejaks minna ning võimude jaoks oli ta seega juba varasemast ajast tuttav.

Preester Jacques Hamel. 

Prantsuse sotsiaalmeedias on aga saanud alguse kaks hüüdlauset "Ma olen preester" ("Je suis prêtre") ja "Ma olen katoliiklane" ("Je suis catholique") 

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand, Merili Nael



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: