Häirekeskus võttis kasutusele maailmas ainulaadse asukohatuvastuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti häirekeskus võttis kasutusele nutitelefoniga hädaabinumbrile 112 helistajate täpsema positsioneerimise lahenduse, kuid kasutusele jääb ka senine asukohatuvastus.

Häirekeskus teatas teisipäeval, et see annab päästekorraldajale võimaluse abivajaja asukoha senisest paremaks ja kiiremaks määramiseks ning kiirabi, päästjate ja politsei kiiremaks kohalejõudmiseks. Nüüd saab Häirekeskus androidtelefonilt helistaja asukoha enamikel juhtudel kuni 50-meetrise raadiusega. Uus lahendus kasutab tehnoloogiaettevõtte Google ja telefonitootja Sony pakutavaid positsioneerimislahendusi. "Eestis võeti uus täpsem positsioneerimine esimesena maailmas kasutusele täies mahus – see on Eesti elanikele kättesaadav pea kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides," märkis häirekeskus pressiteatas.

Uus täpsema positsioneerimise meetod kasutab nutitelefoni GPS-i, Wifi või mobiilsidemasti asukohaandmeid ning tekstisõnumi edastamist. Kui inimene helistab hädaabinumbrile 112 Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonilt, käivitab nutitelefon automaatselt asukohateenused ja edastab helistaja asukohaandmed tekstisõnumiga Häirekeskusele, mis kuvatakse hädaabikõnega samaaegselt digikaardil päästekorraldaja arvutis.

Helistaja asukoha tuvastamine käivitub vaid siis, kui inimene helistab hädaabinumbrile 112. Lahendus on loodud sihipäraselt hädaabiteenistustele ning mingiks muuks otstarbeks inimese asukohta jälgida ei ole võimalik. Eesti elanikele on täpsem positsioneerimine kättesaadav ja aktiveeritud kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides, mis on toodetud alates 2011. aasta algusest. Sideettevõtjate andmete kohaselt on neid telefone praegu umbes 40% kõigist mobiiltelefonidest.

Häirekeskuse esmastel andmetel annab uus positsioneerimise lahendus enamikel juhtudel helistaja asukohaks kuni 50-meetrise raadiusega ala. Mõnel juhul on asukoha raadius olnud ka kolm meetrit. "Kuigi päästekorraldaja peab ka uue lahendusega saadava väiksema asukoharaadiuse puhul helistajaga asukoha üle täpsustama, võib täpsem positsioneerimisala tunduvalt vähendada hädaabikõnes asukoha selgitamiseks kuluvat aega ning hoida kokku elutähtsaid sekundeid abi saamisel," teatas häirekeskus.

„Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on oluline edasiareng hädaabiteenuses nii Eestis kui ka Euroopas ning omab suurt tähtsust abivajaja kiiremaks leidmiseks,“ rõhutas häirekeskuse peadirektor Janek Laev. „Oleme abivajaja asukoha määramisel jõudnud uude etappi ning loodame, et koostööpartnerite abiga jõuab täpsem positsioneerimine ajapikku võimalikult paljude inimeste mobiiltelefoni. Kriisiolukorras hädaabinumbrile helistaja küsitlemine tema asukoha selgitamiseks ei tohi võtta liigselt aega ja tekitada lisapingeid,“ ütles Janek Laev.

Täpsema positsioneerimise rakendamiseks on häirekeskus teinud koostööd tehnoloogiaettevõttega Google, mobiiltelefonide tootjaga Sony Mobile Communications, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), Eesti sideettevõtjatega Telia, Elisa ja Tele2 ning Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooniga (EENA).

Arendustööd häirekeskuse infosüsteemides helistaja asukoha digikaardil kuvamiseks tegi SMIT. SMIT-i pääste ja hädaabivaldkonna juht Aivo Riisenberg ütles, et SMIT-i roll oli kogu tehnoloogilise lahenduse terviklik väljamõtlemine ja loomine. „Peamine ülesanne oli sobitada uus positsioneerimislahendus häirekeskuse tehnoloogilisse platvormi selliselt, et abivajajate asukohad oleksid päästekorraldajale kaardil selgelt arusaadavad.“

Riisenbergi sõnul sai häirekeskus lahenduse täies ulatuses maailmas esimesena kasutusele võtta just seetõttu, et Eestis on üks üleriigiline häirekeskus, üks hädaabinumber 112 ja SMIT-i poolt loodud hädaabiteadete menetlemise infosüsteem.

Häirekeskuses jääb kasutusse ka senine mastipõhine helistaja positsioneerimine. See tähendab, et kõikidelt telefonidelt 112-le helistajad positsioneeritakse, vahe on positsioneerimise täpsuses ja asukoha täpsustamiseks vajaminevate lisaküsimuste hulgas.

Eestis on alates 2015. aasta veebruarist kasutusel üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. Inimeste teadlikkus ühest hädaabinumbrist 112 on kõrge ning 90% häirekeskusesse helistajatest valib politsei kutsumiseks numbri 112. Kuid 10% helistab politsei abi vajades veel endisele numbrile 110. Kuigi 110-le helistajad suunatakse täna veel automaatselt numbrile 112, ei rakendu 110-le helistajatele uus täpsema positsioneerimise süsteem.

Allikas: ERR



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema