Häirekeskus võttis kasutusele maailmas ainulaadse asukohatuvastuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti häirekeskus võttis kasutusele nutitelefoniga hädaabinumbrile 112 helistajate täpsema positsioneerimise lahenduse, kuid kasutusele jääb ka senine asukohatuvastus.

Häirekeskus teatas teisipäeval, et see annab päästekorraldajale võimaluse abivajaja asukoha senisest paremaks ja kiiremaks määramiseks ning kiirabi, päästjate ja politsei kiiremaks kohalejõudmiseks. Nüüd saab Häirekeskus androidtelefonilt helistaja asukoha enamikel juhtudel kuni 50-meetrise raadiusega. Uus lahendus kasutab tehnoloogiaettevõtte Google ja telefonitootja Sony pakutavaid positsioneerimislahendusi. "Eestis võeti uus täpsem positsioneerimine esimesena maailmas kasutusele täies mahus – see on Eesti elanikele kättesaadav pea kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides," märkis häirekeskus pressiteatas.

Uus täpsema positsioneerimise meetod kasutab nutitelefoni GPS-i, Wifi või mobiilsidemasti asukohaandmeid ning tekstisõnumi edastamist. Kui inimene helistab hädaabinumbrile 112 Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonilt, käivitab nutitelefon automaatselt asukohateenused ja edastab helistaja asukohaandmed tekstisõnumiga Häirekeskusele, mis kuvatakse hädaabikõnega samaaegselt digikaardil päästekorraldaja arvutis.

Helistaja asukoha tuvastamine käivitub vaid siis, kui inimene helistab hädaabinumbrile 112. Lahendus on loodud sihipäraselt hädaabiteenistustele ning mingiks muuks otstarbeks inimese asukohta jälgida ei ole võimalik. Eesti elanikele on täpsem positsioneerimine kättesaadav ja aktiveeritud kõigis Android operatsioonisüsteemiga nutitelefonides, mis on toodetud alates 2011. aasta algusest. Sideettevõtjate andmete kohaselt on neid telefone praegu umbes 40% kõigist mobiiltelefonidest.

Häirekeskuse esmastel andmetel annab uus positsioneerimise lahendus enamikel juhtudel helistaja asukohaks kuni 50-meetrise raadiusega ala. Mõnel juhul on asukoha raadius olnud ka kolm meetrit. "Kuigi päästekorraldaja peab ka uue lahendusega saadava väiksema asukoharaadiuse puhul helistajaga asukoha üle täpsustama, võib täpsem positsioneerimisala tunduvalt vähendada hädaabikõnes asukoha selgitamiseks kuluvat aega ning hoida kokku elutähtsaid sekundeid abi saamisel," teatas häirekeskus.

„Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on oluline edasiareng hädaabiteenuses nii Eestis kui ka Euroopas ning omab suurt tähtsust abivajaja kiiremaks leidmiseks,“ rõhutas häirekeskuse peadirektor Janek Laev. „Oleme abivajaja asukoha määramisel jõudnud uude etappi ning loodame, et koostööpartnerite abiga jõuab täpsem positsioneerimine ajapikku võimalikult paljude inimeste mobiiltelefoni. Kriisiolukorras hädaabinumbrile helistaja küsitlemine tema asukoha selgitamiseks ei tohi võtta liigselt aega ja tekitada lisapingeid,“ ütles Janek Laev.

Täpsema positsioneerimise rakendamiseks on häirekeskus teinud koostööd tehnoloogiaettevõttega Google, mobiiltelefonide tootjaga Sony Mobile Communications, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), Eesti sideettevõtjatega Telia, Elisa ja Tele2 ning Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooniga (EENA).

Arendustööd häirekeskuse infosüsteemides helistaja asukoha digikaardil kuvamiseks tegi SMIT. SMIT-i pääste ja hädaabivaldkonna juht Aivo Riisenberg ütles, et SMIT-i roll oli kogu tehnoloogilise lahenduse terviklik väljamõtlemine ja loomine. „Peamine ülesanne oli sobitada uus positsioneerimislahendus häirekeskuse tehnoloogilisse platvormi selliselt, et abivajajate asukohad oleksid päästekorraldajale kaardil selgelt arusaadavad.“

Riisenbergi sõnul sai häirekeskus lahenduse täies ulatuses maailmas esimesena kasutusele võtta just seetõttu, et Eestis on üks üleriigiline häirekeskus, üks hädaabinumber 112 ja SMIT-i poolt loodud hädaabiteadete menetlemise infosüsteem.

Häirekeskuses jääb kasutusse ka senine mastipõhine helistaja positsioneerimine. See tähendab, et kõikidelt telefonidelt 112-le helistajad positsioneeritakse, vahe on positsioneerimise täpsuses ja asukoha täpsustamiseks vajaminevate lisaküsimuste hulgas.

Eestis on alates 2015. aasta veebruarist kasutusel üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. Inimeste teadlikkus ühest hädaabinumbrist 112 on kõrge ning 90% häirekeskusesse helistajatest valib politsei kutsumiseks numbri 112. Kuid 10% helistab politsei abi vajades veel endisele numbrile 110. Kuigi 110-le helistajad suunatakse täna veel automaatselt numbrile 112, ei rakendu 110-le helistajatele uus täpsema positsioneerimise süsteem.

Allikas: ERR



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: