Kõpu vald esitas riigikohtule vajaliku dokumendi haldusreformiseaduse kontrollimiseks ({{commentsTotal}})

Riigikohus.
Riigikohus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti kõige väiksemate omavalitsuste sekka kuuluv Kõpu vald Viljandimaal esitas esmaspäeva õhtul riigikohtule vajaliku dokumendi taotluse juurde kontrollida haldusreformiseaduse põhiseaduslikkusele vastavust.

Riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ütles ERR.ee-le, et riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil on taotluse lahendamiseks aega neli kuud.

13. juulil jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Kõpu vallavolikogu taotluse esialgu käiguta, kuna taotluse juures puudus dokument, mis tõendab, et volikogu otsus pöörduda vastava taotlusega riigikohtusse oli vastu võetud volikogu häälteenamusega. Riigikohus andis vallale 25. juulini aega puuduva dokumendi lisamiseks.

Kõpu vald pöördus taotlusega riigikohtusse, et kontrollida riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, kuna leiab, et see on põhiseadusega vastuolus.

Kõpu vald märkis oma taotluses, et riik pole seadust vastu võttes lõpuni kaalunud kõiki variante ning haldusreformiseadus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole sobivaim ega ka mõõdukas.

Vald ei ole rahul, et antud juhul ei ole seaduses antud ka mõistlikku tähtaega kohaliku omavalitsuse arvamuse ärakuulamiseks ning seaduse jõustumisest kuni sundliitmiseni antud tähtaeg on liiga lühike, samas kui varasemas seadusandluses kehtestatud aastane tähtaeg oli mõeldud demokraatia kaitseks, et kohaliku omavalitsuse valimisel oleks valijal selge, millises omavalitsuses ta hääletab.

Vald on kindel, et varasemast lühem tähtaeg enne valimisi kahjustab õigusselguse põhimõtet, kuna pole selge, milliste omavalitsuste osas toimub haldusterritoriaalne muudatuste tegemine või millised jäävad seaduses sätestatud erandite hulka.

Kõpu volikogu on seisukohal, et õigusgarantii oleks tagatud siis, kui tähtaeg oleks vähemalt samaväärne varasemaga.

Valla hinnangul on haldusreform seotud riikliku sunniga ning seda sõltumata sellest, kas haldusreformi puhul on rakendatud sundi tähtaegade osas vabatahtlikuks ühinemiseks või tehtud haldusterritoriaalne muudatus riigi algatusel, samuti tekivad mõlemal juhul kulud, kuid nende hüvitamine ei toimu võrdsetel alustel.

Vald tõdes, et kohustuslikult vabatahtlik haldusterritoriaalne muudatus on sama, mis kohustuslikus korras valitsuse algatatud haldusterritoriaalne muudatus.

Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformiseadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama.

Kõpu vallas on 643 elanikku.

Lisaks Kõpu vallale on haldusreformiseaduse põhiseaduslikkuse kontrollimisest huvitatud veel üle kümne valla.

Toimetaja: Marek Kuul



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.