Vabariigi valimiskomisjon soovib e-hääletamise süsteemi uuesti üles ehitada ({{commentsTotal}})

Vabariigi valimiskomisjon plaanib elektroonilise hääletamise süsteemi nullist kirjutama hakata. Uut turvalist lahendust soovitakse tulevikus pakkuda ka näiteks kohalikele omavalitsustele rahvahääletuste tarbeks või erakondadele oma sisevalimiste jaoks.

Praegune elektrooniline hääletamissüsteem on 12 aastat vana. Seda on aja jooksul järjepanu hooldatud ja täiendatud. Pidevad uuendamised ja arendamised muudavad aga seesmiselt kogu süsteemi lihtsustatuna öeldes koledaks ja kohmakaks. Seetõttu on Vabariigi valimiskomisjon otsustanud kaks ja pool aastat kestval valimistevahelisel perioodil kogu elektrooniline hääletamise süsteem nullist uuesti programmeerida, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Me laseme ümber kirjutada kogu e-hääletamissüsteemi serveripoolse osa, seda mida inimene ei näe. Praegu on läinud kogu tähelepanu just valija poole peale, et tal oleks mugav ja ilus ja suur ja saaks kontrollida oma hääle kohale jõudmist, saaks mobiili id-d kasutada. Samal ajal on see sama serveripool unarusse jäänud. Ja me töötame n-ö eelmises kümnendis," ütles vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens.

ERR küsis Martensilt, et kui see serveripoolne süsteem ümber kirjutatakse, siis kuidas on lood uue süsteemi turvalisusega.

"Kindlasti ükski programm ei ole 100 protsenti veakindel, seal kindlasti jäävad mingid nurgad lihvimata ja me loodame avalike testide käigus, et need suuremad mügarused tulevad välja. Aga ikkagi, meil on nüüd kogemus 10 aastat olemas, me oskame seda uut süsteem ikka projekteerida ja valida neid IT vahendeid palju paremini," vastas Martens.

Martensi sõnul muutuvad efektiivsemaks ka e-hääletamise vaatlejate kontrollmehanismid.

"See mis juhtub sellest talletatud häälest edasi, kuidas saab temast valimistulemust - selle jälgimine on hetkel olnud natuke keeruline. Aga uues süsteemis tekivad sellised matemaatilised tõestused, et üks operatsioon tehti korrektselt, mida saab sõltumatu vaatleja ise ümber rehkendada ja arvutada ja vaadata, et see tõepoolest nii on," märkis ta.

Kuigi seadus seda hetkel ei võimalda, soovitakse tulevikus uut turvalist hääletussüsteemi asuda pakkuma ka muudel juhtudel, näiteks võiks see leida rakendust ülikoolide või erakondade sisevalimistel.

"Kui praegune süsteem on näiteks tehtud ainult väga kitsalt olemasoleva seadusandluse raames Eesti riiklike valimiste ja rahvahääletuste jaoks, siis uus süsteem on paindlikum ja võimaldab seda kasutada ka muudes situatsioonides," rääkis Martens.

Järgmised valimised toimuvad 2017. aasta sügisel, mil valitakse kohalike omavalitsuste uued volikogud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.