Vabariigi valimiskomisjon soovib e-hääletamise süsteemi uuesti üles ehitada ({{commentsTotal}})

Vabariigi valimiskomisjon plaanib elektroonilise hääletamise süsteemi nullist kirjutama hakata. Uut turvalist lahendust soovitakse tulevikus pakkuda ka näiteks kohalikele omavalitsustele rahvahääletuste tarbeks või erakondadele oma sisevalimiste jaoks.

Praegune elektrooniline hääletamissüsteem on 12 aastat vana. Seda on aja jooksul järjepanu hooldatud ja täiendatud. Pidevad uuendamised ja arendamised muudavad aga seesmiselt kogu süsteemi lihtsustatuna öeldes koledaks ja kohmakaks. Seetõttu on Vabariigi valimiskomisjon otsustanud kaks ja pool aastat kestval valimistevahelisel perioodil kogu elektrooniline hääletamise süsteem nullist uuesti programmeerida, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Me laseme ümber kirjutada kogu e-hääletamissüsteemi serveripoolse osa, seda mida inimene ei näe. Praegu on läinud kogu tähelepanu just valija poole peale, et tal oleks mugav ja ilus ja suur ja saaks kontrollida oma hääle kohale jõudmist, saaks mobiili id-d kasutada. Samal ajal on see sama serveripool unarusse jäänud. Ja me töötame n-ö eelmises kümnendis," ütles vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens.

ERR küsis Martensilt, et kui see serveripoolne süsteem ümber kirjutatakse, siis kuidas on lood uue süsteemi turvalisusega.

"Kindlasti ükski programm ei ole 100 protsenti veakindel, seal kindlasti jäävad mingid nurgad lihvimata ja me loodame avalike testide käigus, et need suuremad mügarused tulevad välja. Aga ikkagi, meil on nüüd kogemus 10 aastat olemas, me oskame seda uut süsteem ikka projekteerida ja valida neid IT vahendeid palju paremini," vastas Martens.

Martensi sõnul muutuvad efektiivsemaks ka e-hääletamise vaatlejate kontrollmehanismid.

"See mis juhtub sellest talletatud häälest edasi, kuidas saab temast valimistulemust - selle jälgimine on hetkel olnud natuke keeruline. Aga uues süsteemis tekivad sellised matemaatilised tõestused, et üks operatsioon tehti korrektselt, mida saab sõltumatu vaatleja ise ümber rehkendada ja arvutada ja vaadata, et see tõepoolest nii on," märkis ta.

Kuigi seadus seda hetkel ei võimalda, soovitakse tulevikus uut turvalist hääletussüsteemi asuda pakkuma ka muudel juhtudel, näiteks võiks see leida rakendust ülikoolide või erakondade sisevalimistel.

"Kui praegune süsteem on näiteks tehtud ainult väga kitsalt olemasoleva seadusandluse raames Eesti riiklike valimiste ja rahvahääletuste jaoks, siis uus süsteem on paindlikum ja võimaldab seda kasutada ka muudes situatsioonides," rääkis Martens.

Järgmised valimised toimuvad 2017. aasta sügisel, mil valitakse kohalike omavalitsuste uued volikogud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema