Välistoetustele loodud tugiteenuste tulevik sõltub paljuski haldusreformist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Euroopa Liidu sotsiaalfondist (ESF) aga ka Norrast ja Šveitsist tulnud toetusrahad, mille toel on rajatud nii hoolde- kui asenduskodusid ning algatatud vajalikke sotsiaalteenuseid, on otsa lõppemas. Kui hooned jäävad püsima, siis tugi- ja abiteenuste osas on vaja riigil ning kohalikel omavalitsustel hakata langetama otsuseid, milliste teenustega jätkata ning millised maha kanda.

Suurem osa Euroopa liidult aga ka liiduvälistest Norras ja Šveitsis asuvatest fondidest Eestisse tulnud raha liigub otseselt investeeringuteks. Nii näiteks on Šveitsi abirahade toel rajatud lastekodusid, Euroopa sotsiaalfondist (ESF) saadud rahasid kasutame aga muuhulgas näiteks koolivõrgu koomaletõmbamiseks, vahendab Vikerraadio saade "Uudis+".

Ka erihoolekandeasutuste reform toimub suuremas osas euroliidu toel. Kui projekti rahad otsa lõppevad, jääb selle toel loodud vajalik taristu ehk modernsed hooldekodud Eestisse alles. Vähem perspektiivikad on aga juhud, kus toetusi kasutatakse nii-öelda püsikulude katteks. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) egiidi all on käima lükatud hulk projekte, mille eesmärk on töötada välja ning teatud perioodi jooksul ka rahastada erinevaid teenuseid.

Kindla tulevikuta teenused

Nende seas on näiteks mitmed nõustamisteenused toimetulekuraskustes inimestele. Sisuliselt tähendab see, et riik tuleb appi seal, kus kohalikul omavalitsusel enda oskustest või vahenditest puudu jääb. Raskustes inimestele ning tema pereliikmetele pakutakse nii psühholoogilist nõustamist, kui võlanõustamist, aga ka näiteks tugiisikuteenust. Tegutsetakse juhtumipõhiselt, ehk iga inimese individuaalsetele vajadustele pööratakse küllalt palju tähelepanu.

Nende teenuste osutamine sai Euroopa Sotsiaalfondi toel alguse juba 2012. aastal ning praegu on nende rahastamine kindel kuni 2018. aasta lõpuni. Kuid mis saab pärast projekti lõppu, keegi veel täpselt öelda ei oska.

Samalaadne lugu on ka näiteks 2020. aastal lõppeva projektiga „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“. Projekti raames on käima lükatud kolm teenust: lapsehoiuteenus, tugiisiku ja transpordi teenus. Nende teenuste rahastus, mida on kokku enam kui 37 miljonit eurot, tuleb taas ESF-ist. Lisaks Euroopa liidu rahadele kasutatakse eri teenuste loomiseks ja käigushoidmiseks ka Norra riigilt saadud abirahasid.

Riik peab vaatama enda rahakotti

Siin tuleb aga tähele panna, et kui euroliidu toel käima lükatud projektid kestavadki peaasjalikult kuni 2020. aastani, siis viimased Norra riigi abil käimas hoitavad projektid lõppevad juba järgmise aasta alguses. Ühes projektidega lõppeb ka teenuste senine rahastus.

Sestap seisabki riik küsimuse ees, milliseid teenuseid inimestele ka tulevikus pakkuda, millistest loobuda ja juhul kui me soovime ühe või teise teenusega jätkata, siis kust täpsemalt leida vajaminev rahasumma.

Veermäe: rahatuid õhulosse pole mõtet ehitada

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) uus juht Egon Veermäe tõdeb, et nii mõnelegi asjale oleks tulnud mõelda juba hulga varem. "Selge on see, et projektide rahastamist pole täna planeeritud ega mõeldud sellele, mis siis saab, kui rahad otsa saavad," tõdeb Veermäe.

Tema sõnul on SKA roll näidata, millist väärtust erinevad projektid loovad. "Kui selgelt on näha, et projektid loovad ühiskonda väärtust, siis ma arvan, et otsustajatel on lihtsam otsuseid teha," leiab ameti värske juht. Veermäe toob
näiteks multidimensionaalse pereteraapia, mille eesmärk on tuua noori inimesi ühiskonda tagasi, et nad ei läheks mööda kuritegelikku teed.

"Kui me täna vaatame, et meil on olnud 150 juhtumit, millest pooled ehk 75 on lõppenud, siis ma arvan, et siin pole kahtlust, et nende inimeste jaoks ja ühiskonna jaoks on see projekt juba tasuv, mistõttu on selge, et selle projekti rahastusküsimusega tuleb kindlasti tegeleda," toonitab Veermäe.

SKA juht märgib, et kõnealuse pereteraapia rahastuse jätkamise osas käivad praegu kõnelused justiitsministeeriumiga, kes programmi juhib. "Raha on võimalik küsida riigieelarvest või leida see olemasolevate ressursside arvelt. Konkreetselt pereteraapia puhul läbirääkimised ministeeriumiga käivad, et leida siiski lahendused, kuid lõpuks on see poliitiline otsus," möönab Veermäe.

Alles 25 päeva ametis olnud Veermäe tunnistab, et pole suutnud veel kõikidest teenustest tervikpilti saada, mistõttu ei oska ta tuua näiteid teenustest, mis tuleks kindlasti ära lõpetada. Samas kinnitab ta, et ei karda langetada karme tasuvushinnangutel põhinevaid otsuseid.

"Seda analüütikat on praegu natuke vähe ja me tegeleme sellega ning proovime selle selguse suhteliselt kiiresti paika saada. Küsimus on eelkõige selles, et kus see rahaline kate saada. Aga kui ei ole raha, siis pole ka mõtet teha ehk õhulosse pole mõtet ehitada, vaid tuleb öelda, et tegemist oli eduka projektiga, mis toimis hästi, kuid tulevikuks rahastus katet sellel pole," selgitab Veermäe.

Ehk kokkuvõttes, loodab Veermäe tuua ametisse senisest hulga enam analüütilist mõtlemist.

ESF-i toel käima lükatud teenuste suhtes on veel omajagu aega, kuid see tähendab, et teenuste tõhusust tuleb hakata analüüsima varakult ning ühtlasi juba varem mõelda ka sellele, mil moel töötavaid teenuseid edasi rahastada.

Kuula täismahus Egon Veermäega tehtud intervjuud!


Killar: haldusreform peaks tagama teenuste jätkusuutlikkuse

Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna juhataja Kalle Killari sõnul on ülim eesmärk küll see, et riigi rahastus suureneb ning vajalike teenuste ärakukkumist ei toimu.

"Me proovime tulla riigieelarvega samaaegselt järgi ja jõuda päeva lõpuks sinna, et see Euroopa liidu, Norra ja riigirahad tasakaalustavad üksteist ära ja meil ei teki siin teenuste ära kukkumist," kinnitab Killar.

Tema sõnul aga puudub täna ühtlane toimiv metoodika, mille abil hinnata käima lükatud teenuste jätkusuutlikus ja tasuvust. Seetõttu hinnatakse igat teenust eraldi analüüsides selle laiemat mõju teenusesaajatele ja tema lähikondlastele. "Teine kriteerium on puhtalt rahaline ehk kuidas me kombineeritud ressursse kasutades suudame seda teenust üleval hoida. On see siis riik või kohalik omavalitsus. Seal on tegelikult väga must-valge pilt ehk kas on raha või ei ole raha," lisab Killar.

Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna juhi sõnul aitab käesoleval aastal käima lükatud haldusreform tagada selle, et uued, ühendatud ning tugeva tulubaasiga omavalitsused saaksid jätkata praegu toetusrahadel töötanud teenuste pakkumist. Omavalitsuste väitel aga neil reformide käigus nii palju raha juurde ei tule, et nad saaksid teenuste järjepidevuse ja kvaliteedi.

Killari hinnangul aga muutub valijaskond järjest vanemaks, mistõttu hakkavad ka omavalitsused sotsiaalteenuste otstarbekust pikemas perspektiivis ümber hindama, sest teenuse sihtgrupp suureneb. "Samal ajal teadlikkus teenuste laiemast positiivsest mõjust tööjõuturule ja teadlikkus ka sellest, et probleeme on kergem ennetada teenuseid pakkudes, kui probleeme pärast keerulisemat teed lahendada, on kohalikes omavalitsustes tõusmas," väidab Killar.

Ta avaldab lootust, et haldusreformi läbirääkimiste käigus tuuakse ka teenuste temaatika lauale just omavalitsuste töö strateegilise planeerimise vaates. "Eks me ükskord jõuame sinna kohale. Loodetavasti," sõnab Killar.

Kuula täismahus Kalle Killariga tehtud intervjuud!

Ministeerium pakub "võõrutusmeedet"

Sotsiaalministeeriumi hinnangul võiksid aga omavalitsused ise ülesehitada nende poolt pakutavad sotsiaalteenused. Ka ESF on otsustanud seda intsiatiivi toetada, mistõttu on välja kuulutatud uus avatud taotlusvoor, kus saavad osaleda kohalikud omavalitsused, kes soovivad jätkata kodu- ja tugiisikuteenuse pakkumist.

"Kindlasti ei soovi me asendada olemasolevate teenuste rahastusallikat, vaid soovime, et omavalitsused vaataksid oma demograafilise olukorra üle ja leiaksid teenuste arendamiseks koostööl põhineva nutikad lahendused, mis vähendaksid tööturult eemalolevate pereliikmete hoolduskoormust või toetaksid erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut kodustes tingimustes," selgitab ministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Marit Raist.

Tema sõnul soovib riik, et erivajadustega inimesed oleksid võimalikult kaua kodus ning seeläbi soovitakse vältida inimeste paigutamist hooldekodusse. "See meede toetab hästi haldusreformi eesmärke, sest oleme seadnud tingimuste kaudu erinevaid soodustavaid aspekte. Näiteks projekti taotlemisel peab olema piirkondlike elanike arv vähemalt 5000 ja taotleja peab mõtlema projekti jätkusuutlikusele juba teenuse pakkumise alguses," toonitab Raist.

Nimelt on nn. üleminekumeetme eesmärk "võõrutada" omavalitsusi välisrahade toest, sest iga-aastane rahastusmäär väheneb toetusperioodi kestel. "Me oleme pannud taotleja mõtlema sellele, kuidas ta väljub teenuse osutamisega toetusperioodist ja kuidas ta suudab seda käimas hoida ka pärast toetuse saamise lõppu," märgib Raist.

Kuula täismahus Marit Raitsiga tehtud intervjuud!

 

Lõpetuseks veel üks mitmetelt kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatelt kuuldud mõte. Üks halvemaid asju, mis saab toimiva teenusega juhtuda, on see, et teenuse rahastamisse tuleb niiöelda auk sisse. Ehk projekti lõppedes hinnatakse väljatöötatud teenused edukaks, riik hakkab uut rahastust otsima ja leiabki selle, aga kui teenused aasta pärast uuesti käima lükatakse, siis puhtalt korralduslikult tähendab see põhimõtteliselt otsast alustamist.

Mis aga veel olulisem - teenusest on vahepeal ilma jäetud ka inimesed, kes seda vajasid.

Toimetaja: Allan Rajavee



Donald Trump ja Lindsey Graham.Donald Trump ja Lindsey Graham.
Trump süüdistas teda kritiseerinud parteikaaslast "jälgis vales"

USA president Donald Trump süüdistas neljapäeval teda kritiseerinud erakonnakaaslast Lindsey Grahamit "jälgis vales" ja ähvardas, et valijad peavad seda meeles.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.