Leedu tarbijale on elekter väikese võrgutasu tõttu Eestist viiendiku odavam ({{commentsTotal}})

Kõrgepingeliin
Kõrgepingeliin Autor/allikas: Elering

Ehkki Leedus on Baltikumi kõige kõrgem elektri hulgihind, on energia hind lõpptarbijaile Balti riikide madalaim, kuna riigi võrgutasud on madalaimad. Näiteks Eestiga võrreldes on lõpphind 20 protsenti väiksem, selgub Eesti Energia Läti tütarettevõtte SIA Enefit analüüsist.

Leedu on ikka ebakindel elektrituru avamise suhtes neile kodumajapidamistele, mis ostavad elektrit reguleeritud hindadega, mille tase on märkimisväärselt madalam Läti ja Eesti omast. Aastaga on näitaja langenud 23 protsenti. Riik on ka vähendanud toetusi suurtele koostootmisjaamadele, mis vähendab taastuvenergiatasusid.

Ajalooliselt on Leedul ka madalaim jaotusvõrgu tasu Baltikumis. Selle tulemusena on elektri lõpphind Leedus ligikaudu 30 protsenti madalam kui Lätis ning 20 protsenti madalam kui Eestis. See on esmapilgul üsna kummaline, kuna Leedu hulgihind on Balti riikide kõrgeim, märkis Enefit.

Eesti tarbijate kulutused elektrile ei ole sel suvel aastataguse ajaga võrreldes kuigivõrd muutunud, elektri hind on aastaga langenud 5,4 protsendi võrra.

Läti on samas jätkuvalt Baltikumi kõige kõrgema elektri hinnaga riik. Seda toetavad suuresti väga kõrged taastuvenergiatasud, mis on Lätis pea kaks korda kõrgemad kui naaberriikides.

Leedu elektriühendused Rootsi ja Poolaga ei ole samuti täielikult kaotanud hulgimüügi hinnavahet Lätis ja Eestis, märkis Enefit.

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: