Eesti piimatöösturid ei näe endal soomlaste hädades süüd ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi Soome ühistuid esindav organisatsioon Pellervo kurdab, et Eesti, Läti ja Leedu piimatoodangu kasv seab Soome piimatootjad raskesse olukorda, siis Valio Eesti tegevjuhi arvates ei saa Balti riike põhjanaabrite hädades süüdistada ning muutuva olukorra põhjuseks on eelkõige kvootide ja Vene turu kadumine. Farmi turundusjuhi hinnangul on Eesti eksport Soome tõepoolest kasvanud, ent Soome tarbijale peaks see olema pigem hea uudis.

Eile kirjutas Yle, et Balti riikide piimatoodangu kasvule pole piisavalt tähelepanu pööratud, ehkki see on tõsine oht Soome piimatööstusele.

Valio Eesti ASi tegevdirektor Maido Solovjov ütles ERRi uudisteportaalile, et nii Soomes, Eestis, Lätis kui Leedus on tootmine viimased aastad olnud pigem sama ja väikses tõusus ning ka Soomes on olnud üks protsent toorpiimatoodangu tõusu.

"Kuni tänase päevani on Soome turgu importtoodete osas kõige rohkem mõjutanud Saksa, Rootsi ja Taani tööstused, kelle impordiosakaal Soomes on kõige suurem. Eestist ja Baltikumist ei ole mina küll täheldanud koguste olulist suurenemist Soome suunas, aga loomulikult fakt on see, et kogu Baltikumis on suur tootmine, ja ma arvan, et iga tööstus Baltikumis näeb Soomet ühe turuna. Aga täna veel ei ole see hirm kuidagi realiseerunud," nentis ta.

Solovjovi sõnul viib Valio Eesti oma toodangut Soome väga vähe - ainult üht tüüpi juustu, mida soomlased ise ei tooda, peamiselt on nende eksportturud aga Lõuna-Euroopa suunal.

Soome ühistute väitega, et hullem aeg on sealsetel piimafarmidel alles ees, oli Eesti tööstur nõus.

"Oht on reaalne. Kõik riigid, kus täna makstakse kõrget toorpiimahinda võrreldes naabritega või võrreldes kogu turuga, üks neist on kaSoome, on igal juhul rünnaku all ja väga tugeva importtoodete rünnaku all mitte ainult Baltikumist, vaid ka Kesk-Euroopast - Poolast ja Saksamaalt," kinnitas ta.

See viib Solovjovi sõnul ilmselt olukorrani, kus suured tootjad nagu Saksamaa ja Poola mõjutavad kogu Euroopa toorpiima ja pikas perspektiivis võivad toorpiima hinnavahed üle Euroopa muutuda üha väiksemaks, sest piirid on avatud.

Tööstur lisas, et Soome farmerite hädade taha ei saa Eesti nime panna, pigem on põhjuseks muutuv maailm.

"Tootmiskvoote ei ole 1,5 aastat ja Vene turg on kadunud. Kõik tootjad üle Euroopa otsivad magusaid turge. Eesti nime ma sinna küll taha ei paneks mitte kuidagi," tõdes Solovjov.

Turundusjuht: Soome turg on aastaid olnud väga kinnine

ASi Farmi Piimatööstus turundusjuht Ruta Kallaspoolik ütles, et Soome turg on olnud palju aastaid väga kinnine ning võõraid tooteid pole turule lastud. Viimastel aastatel on aga olukord vabamaks läinud ning nii Farmi kui nende konkurendid Soome turule jõudnud.

Mida täpselt ettevõte Soome ekspordib, ei soovinud Kallaspoolik avaldada, kuid kinnitas, et Soome on Farmi jaoks väga suur eksportriik.

"Kui öelda, et eestlased on järsku hakanud tungima Soome turule, siis see ei ole tõsi, aga kui võrrelda paari aasta tagusega, siis täna on Eesti tooted Soome turul oluliselt tugevamad ja neid on oluliselt rohkem kui varasemalt. Lihtsalt see pikaajaline töö on hakanud vilja kandma," nentis ta.

Turundusjuht tõi välja, et eestlaste mätta otsast vaadates on meie lähimad eksportturud Soome, Läti, Leedu ja Venemaa ning kuna Vene turg on kinni, püüab ilmselt igaüks Soome turule pääseda, ehkki tuleb arvestada sealsete eripäradega.

"Soomlaste maitse-eelistused on eestlaste omast väga-väga erinevad, see tähendab, et saame müüa teatud spetsiifilisi ja teistsuguseid tooteid, kui me täna näiteks Eesti turule müüme," lausus Kallaspoolik.

Kui vaadata Eesti piimalette, leiab sealt lisaks Eesti toodetele ka Saksa, Poola, Läti ja Leedu kaupu ja seda peame seda normaalseks, seega praegu muutub soomlaste olukord võrreldes viie või kümne aasta taguse ajaga tema hinnangul paremaks, sest valik läheb laiemaks.

"See ju annab Soome inimesele suurema vabaduse valida ja suurema valiku erinevaid tooteid ja tootjaid," nentis Kallaspoolik.



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema