Eesti piimatöösturid ei näe endal soomlaste hädades süüd ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi Soome ühistuid esindav organisatsioon Pellervo kurdab, et Eesti, Läti ja Leedu piimatoodangu kasv seab Soome piimatootjad raskesse olukorda, siis Valio Eesti tegevjuhi arvates ei saa Balti riike põhjanaabrite hädades süüdistada ning muutuva olukorra põhjuseks on eelkõige kvootide ja Vene turu kadumine. Farmi turundusjuhi hinnangul on Eesti eksport Soome tõepoolest kasvanud, ent Soome tarbijale peaks see olema pigem hea uudis.

Eile kirjutas Yle, et Balti riikide piimatoodangu kasvule pole piisavalt tähelepanu pööratud, ehkki see on tõsine oht Soome piimatööstusele.

Valio Eesti ASi tegevdirektor Maido Solovjov ütles ERRi uudisteportaalile, et nii Soomes, Eestis, Lätis kui Leedus on tootmine viimased aastad olnud pigem sama ja väikses tõusus ning ka Soomes on olnud üks protsent toorpiimatoodangu tõusu.

"Kuni tänase päevani on Soome turgu importtoodete osas kõige rohkem mõjutanud Saksa, Rootsi ja Taani tööstused, kelle impordiosakaal Soomes on kõige suurem. Eestist ja Baltikumist ei ole mina küll täheldanud koguste olulist suurenemist Soome suunas, aga loomulikult fakt on see, et kogu Baltikumis on suur tootmine, ja ma arvan, et iga tööstus Baltikumis näeb Soomet ühe turuna. Aga täna veel ei ole see hirm kuidagi realiseerunud," nentis ta.

Solovjovi sõnul viib Valio Eesti oma toodangut Soome väga vähe - ainult üht tüüpi juustu, mida soomlased ise ei tooda, peamiselt on nende eksportturud aga Lõuna-Euroopa suunal.

Soome ühistute väitega, et hullem aeg on sealsetel piimafarmidel alles ees, oli Eesti tööstur nõus.

"Oht on reaalne. Kõik riigid, kus täna makstakse kõrget toorpiimahinda võrreldes naabritega või võrreldes kogu turuga, üks neist on kaSoome, on igal juhul rünnaku all ja väga tugeva importtoodete rünnaku all mitte ainult Baltikumist, vaid ka Kesk-Euroopast - Poolast ja Saksamaalt," kinnitas ta.

See viib Solovjovi sõnul ilmselt olukorrani, kus suured tootjad nagu Saksamaa ja Poola mõjutavad kogu Euroopa toorpiima ja pikas perspektiivis võivad toorpiima hinnavahed üle Euroopa muutuda üha väiksemaks, sest piirid on avatud.

Tööstur lisas, et Soome farmerite hädade taha ei saa Eesti nime panna, pigem on põhjuseks muutuv maailm.

"Tootmiskvoote ei ole 1,5 aastat ja Vene turg on kadunud. Kõik tootjad üle Euroopa otsivad magusaid turge. Eesti nime ma sinna küll taha ei paneks mitte kuidagi," tõdes Solovjov.

Turundusjuht: Soome turg on aastaid olnud väga kinnine

ASi Farmi Piimatööstus turundusjuht Ruta Kallaspoolik ütles, et Soome turg on olnud palju aastaid väga kinnine ning võõraid tooteid pole turule lastud. Viimastel aastatel on aga olukord vabamaks läinud ning nii Farmi kui nende konkurendid Soome turule jõudnud.

Mida täpselt ettevõte Soome ekspordib, ei soovinud Kallaspoolik avaldada, kuid kinnitas, et Soome on Farmi jaoks väga suur eksportriik.

"Kui öelda, et eestlased on järsku hakanud tungima Soome turule, siis see ei ole tõsi, aga kui võrrelda paari aasta tagusega, siis täna on Eesti tooted Soome turul oluliselt tugevamad ja neid on oluliselt rohkem kui varasemalt. Lihtsalt see pikaajaline töö on hakanud vilja kandma," nentis ta.

Turundusjuht tõi välja, et eestlaste mätta otsast vaadates on meie lähimad eksportturud Soome, Läti, Leedu ja Venemaa ning kuna Vene turg on kinni, püüab ilmselt igaüks Soome turule pääseda, ehkki tuleb arvestada sealsete eripäradega.

"Soomlaste maitse-eelistused on eestlaste omast väga-väga erinevad, see tähendab, et saame müüa teatud spetsiifilisi ja teistsuguseid tooteid, kui me täna näiteks Eesti turule müüme," lausus Kallaspoolik.

Kui vaadata Eesti piimalette, leiab sealt lisaks Eesti toodetele ka Saksa, Poola, Läti ja Leedu kaupu ja seda peame seda normaalseks, seega praegu muutub soomlaste olukord võrreldes viie või kümne aasta taguse ajaga tema hinnangul paremaks, sest valik läheb laiemaks.

"See ju annab Soome inimesele suurema vabaduse valida ja suurema valiku erinevaid tooteid ja tootjaid," nentis Kallaspoolik.



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: