Baieri liidumaa juhid: islamistlik terrorism on Saksamaale jõudnud ({{commentsTotal}})

Baieri liidumaa siseminister Joachim Herrmann (vasakul) ja peaminister Horst Seehofer.
Baieri liidumaa siseminister Joachim Herrmann (vasakul) ja peaminister Horst Seehofer. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Baieri liidumaa siseminister Joachim Herrmann ütles täna, et kuna nii Würzburgi kui ka Ansbachi rünnakul oli selgelt islamiäärmuslik taust, tuleb praegusesse terroriohtu väga tõsiselt suhtuda.

27-aastane süürlane, kelle turvapaigataotlus oli tagasi lükatud, lasi end pühapäeva, 24 juuli õhtul õhku ühes Ansbachi restoranis. Surma sai ründaja, haavata sai 15 inimest.

Teisipäeval, 19. juulil aga ründas 17-aastane kirve ja noaga afgaani noormees Würzburgis rongireisijaid, vigastades nelja inimest.

Mõlema juhtumi puhul on vastutuse võtnud äärmusrühmitus ISIS, kuigi tegelikud seosed terroriorganisatsiooni ja üksiküritajatest ründajate vahel on vähetõenäolised.

Viimasel ajal on ISIS-e rünnakute asjus üha rohkem võtnud kasutusele taktika, kus enda võitlejateks kuulutatakse ka kõik üksiküritajatest terroristid, kellel ei pruugi rühmitusega varasemaid tegelikke sidemeid olla. Piisab vaid sellest, kui ründajad mingis vormis ISIS-ele truudust vannuvad.

Lisaks eelpool mainitutele leidis Saksamaal möödunud nädalal aset veel kaks rünnakut, mille puhul seoseid ISIS-ega pole küll tuvastatud.

Pühapäeval tappis süürlasest varjupaigataotleja Reutlingenis (Viimane ei asu küll Baierimaal, vaid Baden-Württembergis - Toim.) matšeetega ühe ja vigastas kaht inimest. Tapetu näol oli tegu poola päritolu raseda naisega. Tapja puhul aga on teada, et tal oli ka varem vaimseid häireid olnud.

Reede, 22. juuli õhtul aga toimus ühes Müncheni kaubanduskeskuses massitulistamine, mille käigus tappis iraani päritolu Saksa kodanikust noormees 9 inimest. Hiljem sooritas ta enesetapu. Selle juhtumi puhul on võimud viidanud Münchenis sündinud 18-aastase noormehe vaimuhaigusele.

Seega alates 18. juulist on Saksamaal erinevates rünnakutes hukkunud 11 ja saanud viga kümneid inimesi ning see on tekitanud üha rohkem vastumeelsust valitsuse senise migratsioonipoliitika suhtes. Eelmisel aastal saabus Saksamaale rohkem kui miljon varjupaigataotlejat ja migranti, kellest suurem osa oli pärit Lähis-ida probleemsetest piirkondadest nagu Süüria, Iraak ja Afganistan.

Minister: kuidas on võimalik, et vastuvõtukeskuses elav varjupaigataotleja ehitab pommi?

Liidumaa siseminister Herrmann ütles tänasel pressikonverentsil, et keelduva vastuse saanud kuritegelike varjupaigataotlejate riigist välja saatmine peab muutuma senisest märkimisväärselt kiiremaks.

Samuti kordas ta oma seisukohta, et terrorismi ennetamisel saab olema roll ka Saksamaa relvajõududel.

Ansbachi juhtumi puhul aga avaldas minister imestust, et kuidas on võimalik, et vastuvõtukeskuses elav varjupaigataotleja saab tegeleda lõhkeseadeldise valmistamisega. Muuhulgas on tänaseks selgunud, et Mohammad Daleelil oli piisavalt lõhkeainet ka teise pommi valmistamiseks.

Liidumaa peaminister Horst Seehofer nentis, et islamistlik terrorism on Saksamaale saabunud ning poliitikutel tuleb pöörata tähelepanu avalikkuse julgeolekut ja immigratsiooni puudutavatele muredele.

Seehoferi näol on tegu Liidukantsler Angela Merkeli kristlike demokraatide (CDU) Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juhiga ehk sisuliselt peaks ta olema Merkeli lähedane liitlane. Viimasel ajal on aga Seehofer koos paljude teiste Baieri liidumaa juhtpoliitikutega asunud Merkelit viimase pagulaspoliitika pärast teravalt kritiseerima.

"Iga rünnak, iga terroriakt on üks rünnak liiga palju. Islamistlik terrorism on Saksamaale saabunud," rääkis ta.

Toimetaja: Laur Viirand



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema