Eestisse saabuv NATO pataljon peab veel harjutama ühist tegutsemist ({{commentsTotal}})

NATO pataljon saabub Eestisse tõenäoliselt veebruaris. Enne seda peab Suurbritannia juhitud rahvusvaheline üksus harjutama ühtsena tegutsema. Ka praegu on Eestis pool tuhat NATO sõdurit, kuid need ei moodusta üht üksust, rõhutab erukindral Ants Laaneots.

Praegu on Eestis kolm liitlaste kompaniid ehk ligi 500 sõdurit. Tapal asub 200 Saksa mägijäägrit jalaväe lahingumasinate ja luuresoomukitega. USA pioneerikompanii 130 sõdurit ehitavad keskpolügoonil õpperajatisi. Jõhvist lahkub sel nädalal Poola motoriseeritud kompanii - 150 sõdurit. Kuid see pole ühtne pataljon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuid mida ei ole - ei ole pataljoni staapi, kes koordineeriks nende üksuste tegevust. Ja praegu on üpriski ähmane, kuidas operatiivjuhtimine kriisiolukorras, kui täna midagi juhtub, hakkaks toimuma. Seda juhtimisskeemi alles pannakse paika," selgitas erukindral Laaneots.

Suurbritannia juhitaval pataljonil on ühtne juhtimine. Kuid pataljon ei koosne ainult Briti sõduritest. Seetõttu peab üksus harjutama koos tegutsema.

Suurbritannia suursaatkonnast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et Suurbritannia juhitav NATO pataljon saabub Eestisse järgmise aasta esimeses pooles. Üksikasju veel arutatakse.

"Otsuse tärmin oli veebruar järgmisel ehk 2017. aastal. See pataljon tuleb siia juba lahingüksusena, ilmselt ka toetusvahenditega - ma mõtlen eelkõige võib-olla ka suurtükipatarei antakse juurde, tankid," arvas Laaneots.

Erukindral märkis, et koos toetusallüksustega kuulub pataljoni kuni tuhat sõdurit. Kusagil peavad nad elama.

"Me peame selleks ajaks jõudma ka mingi infrastruktuuri korralikult paika panna, sest juba Poola kompanii ongi mitte Tapal, vaid Jõhvis, sest seal on nagu vaba pinda," rääkis ta.

Laaneots lausus, et Suurbritannia otsustas juhtida just Eestisse paigutatavaid NATO jõude, sest sellele eelnes koostöö Eestiga Helmandi provintsis Afganistanis.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: