Eestisse saabuv NATO pataljon peab veel harjutama ühist tegutsemist
NATO pataljon saabub Eestisse tõenäoliselt veebruaris. Enne seda peab Suurbritannia juhitud rahvusvaheline üksus harjutama ühtsena tegutsema. Ka praegu on Eestis pool tuhat NATO sõdurit, kuid need ei moodusta üht üksust, rõhutab erukindral Ants Laaneots.
Praegu on Eestis kolm liitlaste kompaniid ehk ligi 500 sõdurit. Tapal asub 200 Saksa mägijäägrit jalaväe lahingumasinate ja luuresoomukitega. USA pioneerikompanii 130 sõdurit ehitavad keskpolügoonil õpperajatisi. Jõhvist lahkub sel nädalal Poola motoriseeritud kompanii - 150 sõdurit. Kuid see pole ühtne pataljon, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kuid mida ei ole - ei ole pataljoni staapi, kes koordineeriks nende üksuste tegevust. Ja praegu on üpriski ähmane, kuidas operatiivjuhtimine kriisiolukorras, kui täna midagi juhtub, hakkaks toimuma. Seda juhtimisskeemi alles pannakse paika," selgitas erukindral Laaneots.
Suurbritannia juhitaval pataljonil on ühtne juhtimine. Kuid pataljon ei koosne ainult Briti sõduritest. Seetõttu peab üksus harjutama koos tegutsema.
Suurbritannia suursaatkonnast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et Suurbritannia juhitav NATO pataljon saabub Eestisse järgmise aasta esimeses pooles. Üksikasju veel arutatakse.
"Otsuse tärmin oli veebruar järgmisel ehk 2017. aastal. See pataljon tuleb siia juba lahingüksusena, ilmselt ka toetusvahenditega - ma mõtlen eelkõige võib-olla ka suurtükipatarei antakse juurde, tankid," arvas Laaneots.
Erukindral märkis, et koos toetusallüksustega kuulub pataljoni kuni tuhat sõdurit. Kusagil peavad nad elama.
"Me peame selleks ajaks jõudma ka mingi infrastruktuuri korralikult paika panna, sest juba Poola kompanii ongi mitte Tapal, vaid Jõhvis, sest seal on nagu vaba pinda," rääkis ta.
Laaneots lausus, et Suurbritannia otsustas juhtida just Eestisse paigutatavaid NATO jõude, sest sellele eelnes koostöö Eestiga Helmandi provintsis Afganistanis.
Toimetaja: Laur Viirand