Eestisse saabuv NATO pataljon peab veel harjutama ühist tegutsemist ({{commentsTotal}})

NATO pataljon saabub Eestisse tõenäoliselt veebruaris. Enne seda peab Suurbritannia juhitud rahvusvaheline üksus harjutama ühtsena tegutsema. Ka praegu on Eestis pool tuhat NATO sõdurit, kuid need ei moodusta üht üksust, rõhutab erukindral Ants Laaneots.

Praegu on Eestis kolm liitlaste kompaniid ehk ligi 500 sõdurit. Tapal asub 200 Saksa mägijäägrit jalaväe lahingumasinate ja luuresoomukitega. USA pioneerikompanii 130 sõdurit ehitavad keskpolügoonil õpperajatisi. Jõhvist lahkub sel nädalal Poola motoriseeritud kompanii - 150 sõdurit. Kuid see pole ühtne pataljon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuid mida ei ole - ei ole pataljoni staapi, kes koordineeriks nende üksuste tegevust. Ja praegu on üpriski ähmane, kuidas operatiivjuhtimine kriisiolukorras, kui täna midagi juhtub, hakkaks toimuma. Seda juhtimisskeemi alles pannakse paika," selgitas erukindral Laaneots.

Suurbritannia juhitaval pataljonil on ühtne juhtimine. Kuid pataljon ei koosne ainult Briti sõduritest. Seetõttu peab üksus harjutama koos tegutsema.

Suurbritannia suursaatkonnast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et Suurbritannia juhitav NATO pataljon saabub Eestisse järgmise aasta esimeses pooles. Üksikasju veel arutatakse.

"Otsuse tärmin oli veebruar järgmisel ehk 2017. aastal. See pataljon tuleb siia juba lahingüksusena, ilmselt ka toetusvahenditega - ma mõtlen eelkõige võib-olla ka suurtükipatarei antakse juurde, tankid," arvas Laaneots.

Erukindral märkis, et koos toetusallüksustega kuulub pataljoni kuni tuhat sõdurit. Kusagil peavad nad elama.

"Me peame selleks ajaks jõudma ka mingi infrastruktuuri korralikult paika panna, sest juba Poola kompanii ongi mitte Tapal, vaid Jõhvis, sest seal on nagu vaba pinda," rääkis ta.

Laaneots lausus, et Suurbritannia otsustas juhtida just Eestisse paigutatavaid NATO jõude, sest sellele eelnes koostöö Eestiga Helmandi provintsis Afganistanis.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema