Eestisse saabuv NATO pataljon peab veel harjutama ühist tegutsemist ({{commentsTotal}})

NATO pataljon saabub Eestisse tõenäoliselt veebruaris. Enne seda peab Suurbritannia juhitud rahvusvaheline üksus harjutama ühtsena tegutsema. Ka praegu on Eestis pool tuhat NATO sõdurit, kuid need ei moodusta üht üksust, rõhutab erukindral Ants Laaneots.

Praegu on Eestis kolm liitlaste kompaniid ehk ligi 500 sõdurit. Tapal asub 200 Saksa mägijäägrit jalaväe lahingumasinate ja luuresoomukitega. USA pioneerikompanii 130 sõdurit ehitavad keskpolügoonil õpperajatisi. Jõhvist lahkub sel nädalal Poola motoriseeritud kompanii - 150 sõdurit. Kuid see pole ühtne pataljon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuid mida ei ole - ei ole pataljoni staapi, kes koordineeriks nende üksuste tegevust. Ja praegu on üpriski ähmane, kuidas operatiivjuhtimine kriisiolukorras, kui täna midagi juhtub, hakkaks toimuma. Seda juhtimisskeemi alles pannakse paika," selgitas erukindral Laaneots.

Suurbritannia juhitaval pataljonil on ühtne juhtimine. Kuid pataljon ei koosne ainult Briti sõduritest. Seetõttu peab üksus harjutama koos tegutsema.

Suurbritannia suursaatkonnast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et Suurbritannia juhitav NATO pataljon saabub Eestisse järgmise aasta esimeses pooles. Üksikasju veel arutatakse.

"Otsuse tärmin oli veebruar järgmisel ehk 2017. aastal. See pataljon tuleb siia juba lahingüksusena, ilmselt ka toetusvahenditega - ma mõtlen eelkõige võib-olla ka suurtükipatarei antakse juurde, tankid," arvas Laaneots.

Erukindral märkis, et koos toetusallüksustega kuulub pataljoni kuni tuhat sõdurit. Kusagil peavad nad elama.

"Me peame selleks ajaks jõudma ka mingi infrastruktuuri korralikult paika panna, sest juba Poola kompanii ongi mitte Tapal, vaid Jõhvis, sest seal on nagu vaba pinda," rääkis ta.

Laaneots lausus, et Suurbritannia otsustas juhtida just Eestisse paigutatavaid NATO jõude, sest sellele eelnes koostöö Eestiga Helmandi provintsis Afganistanis.

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: