Grybauskaitė: murel Astravetsi tuumajaama pärast on alust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/AFP/ Johannes Eisele

Leedu lähistel ehitatava Astravetsi tuumajaama ehitusel aset leidvad vahejuhtumid osutavad, et Leedu hirmul selle jaama ohutuse pärast on alust, ütles Leedu president Dalia Grybauskaitė pärast meedia teadet järjekordsest tõenäolisest vahejuhtumist.

"Valgevene väldib vastuseid julgeolekut puudutavatele küsimustele, ei lase ligi vaatlejaid ja see tekitab meis muret," ütles president ajakirjanikele Ukmergės.

"Järjest aset leidvad avariid osutavad, et meie mured olid põhjendatud, seepärast püüab Leedu ka edaspidi rahvusvahelise kogukonnaga saavutada, et tagataks julgeolekumeetmed," lisas president.

Valgevene ei rakenda meetmeid rahvusvaheliste julgeolekumeetmete tagamiseks, üritab Leedu koos rahvusvahelise avalikkusega takistada selle tegevust, sõnas Grybauskaitė.

Valgevene meediaallikad edastasid, et 10. juulil reaktori seadmete katsetamise käigus kukkus kahe kuni nelja meetri kõrguselt alla 330 tonnine seade, sündmuspaik piirati sisse ja on erivalve all.

Valgevene Vilniuse saatkond ütles, et "meedia teateid õnnetuse kohta Astravetsis uuritakse ja Valgevene esitab seejärel kommentaari".

Seni on Valgevene tunnistanud vaid üht juhtumit, kui aprillis sai kannatada tugikonstruktsioon, mis Minski väitel ei olnud suur viga.

Astravetsi tuumajaam kerkib Vilniusest 50 km kaugusele.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: