Eesti Euroopa Liidu eesistumine on pool aastat varem ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Täna selgus lõplikult, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine liigub kavandatust pool aastat varasemaks ehk 2017. aasta teise poolaastasse.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et Eesti hakkab kandma eesistuja vastutust ajal, mil Euroopa Liit seisab põhimõtteliste tulevikuvalikute ees. 

"Me saame pool aastat varem toimuva Euroopa Liidu eesistumise korraldamisega hästi hakkama ning me ei tee kvaliteedis järeleandmisi," ütles ta.

Eesti teatas vahetult pärast Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkuda, et on vajadusel valmis oma eesistumist ettepoole nihutama. Kohe käivitati ka ettevalmistused, mis arvestavad uue võimaliku perioodiga

"Arvestades Ühendkuningriigi referendumi järel tekkinud olukorda, oli valitsuse veendumus juba juuni lõpus, et Eesti on vajadusel väljakutseks valmis eesistumise planeeritust varem enda peale võtma," ütles Rõivas.

"Eesistumine ei ole asi, millega mängida kuuma kartulit või kaubelda selle ajastusega siseriiklike sündmuste tõttu - kui on vaja, siis tuleb see ära teha. Nüüd on olemas lõplik selgus ja me saame kiirendatud korras jätkata juba alustatud ettevalmistustega," lisas ta.

Ühendkuningriik teatas 20. juulil oma otsusest loobuda eesistumise läbiviimisest 2017. aasta teisel poolaastal. Eesti planeeritud eesistumine oleks pidanud algama Ühendkuningriigi järel ehk 2018. aasta alguses.

Kuna Belgia võimaliku eesistumise osas Ühendkuningriigi asemel konsensust ei leitud, tehti konsultatsioonide tulemusel ettepanek liigutada eesistumisi kuue kuu võrra varasemaks. Uue järjestuse kohaselt võtab Eesti eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda. Eesti kuulub pärast Ühendkuningriigi otsust eesistumise läbiviimisest loobuda ühte triosse Bulgaaria (2018. aasta I poolaasta eesistuja) ja Austriaga (2018. aasta II poolaasta eesistuja).

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: