Surmav furafentanüül kanti lõpuks uimastite nimekirja ({{commentsTotal}})

Narkomaan
Narkomaan Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Maist alates Eesti narkomaanide seas üledooside laine tekitanud Hiinas toodetav uus sünteetiline heroiin lisati sel nädalal lõpuks ametlikult keelatud ainete nimekirja.

Põhja prefektuuri narkopolitsei juht Leho Laur ütles Postimehele, et esmaspäevast alates on furanüülfentanüüli omamine lõpuks ometi kriminaalkuritegu

Sünteetiliselt toodetava furanüülfentanüüli kasutamine põhjustas hooti ööpäevas Tallinnas viis kuni kümme üledoosi ning enamiku neist teadvusekaotuse ja hingamispuudulikkusega uimastisõltlastest tõid kiirabitöötajad küll elule tagasi, kuid neljal juhul osutusid "uudistoote" manustamise tagajärjed siiski surmavaks.

Narkopolitsei sai selle aine seni võimaluse korral vaid ära võtta ja ekspertiisi saata, kuna sellega kauplemises polnud midagi keelatut.

Kuna uus ja ohtlik uimasti on lumivalget värvi, segasid diilerid seda kartlike klientide segadusse ajamiseks muu ainega – näiteks kollaka amfetamiiniga, et see jätaks mulje, nagu olnuks tegemist vana tuttava pruunika fentanüüliga.

Narkopolitsei korjas ainet küll diileritelt kokku, kuid selle omamine polnud karistatav ning veelgi enam – pikas perspektiivis pidanuks uurijad äravõetud kogused (suurim neist oli 14 grammi ehk umbes 420 doosi, mille väärtus on 4200 eurot) narkomaanidele lõpuks tagastama, sest see polnud keelatud aine, kuid kaks kuud ekspertiisidega ootamist viis selleni, et tagantjärele tagastamisele see aine enam ei kuulu.

Ravimiameti esmaspäevane otsus aine uimastite nimekirja lisada laseb politseil maaletoojatega lõpuks jõulisemalt tegutseda, kuid enne seda kuupäeva selle ainega tabatud diilerid pääsevad karistusest.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: