Parts peab Regula ostmist tarbetu vanaraua soetamiseks ({{commentsTotal}})

{{1469609202000 | amCalendar}}
Riigikogu liige Juhan Parts (IRL).
Riigikogu liige Juhan Parts (IRL). Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Endine majandusminister Juhan Parts nimetas Tallinna Sadama tütarfirma lepingut parvlaeva Regula ostmiseks absurdseks mõttetu vanaraua soetamiseks.

"See on lihtsalt piinlik ja kuuluks nagu ulme valdkonda. Milleks on vaja seda vanarauda?" ütles Isamaa ja Res Publica riigikogu fraktsiooni liige Parts ERR-i uudisteportaalile.

Partsi sõnul varjutab uute parvlaevade ostmist kahetsusväärsel kombel küll altkäemaksu vari, kuid neli uut laeva peaksid sõitma 365 päeva aastas ja poleks midagi lihtsamat, kuid laevade hilinemise tõttu lihtsalt pikendada lepingut Väinamere Liinidega.

"Tuletan Eesti rahvale meelde, et riik peab parvlaevadega tegelema seetõttu, et kokku hoida ja minu algatatud sammud selles valdkonnas on võtnud väga kummalised mustrid," tähendas Parts, lisades, et aastate jooksul saaks kapitalikulude pealt kokku hoida kümneid miljoneid eurosid.

"Kas näiteks Tallinkil on mingisugune varulaev?" küsis Parts. "Nende laevad sõidavad ööpäev läbi."

Tallinna Sadam teatas kolmapäeva hommikul, et sõlmis lepingu Saaremaa Laevakompaniiga parvlaeva Regula ostuks, ostusumma jääb kolme ja kuue miljoni euro vahele.

Endine majandusminister Urve Palo (SDE) ütles Regula ostu ERR-ile kommenteerides, et tegemist on ettevõtte juhtkonna pädevusega, kuidas täita endale võetud kohustusi. "Antud juhul on TS Laevad võitnud riigihanke ja võtnud sellega kohustuse alates oktoobrist osutada riigile parvlaeva teenust. Muuhulgas nõuab leping hanke võitjalt ka varulaeva, ju ongi Regula soetatudki selle eesmärgiga," lisas Palo.

TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et vastavalt lepingule tuleb tagada varulaeva olemasolu 24 tunni jooksul, samuti võib suveperioodil olla Virtsu-Kuivastu liinile vaja kolmandat laeva.

 



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: