Parts peab Regula ostmist tarbetu vanaraua soetamiseks ({{commentsTotal}})

Riigikogu liige Juhan Parts (IRL).
Riigikogu liige Juhan Parts (IRL). Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1469609202000 | amCalendar}}

Endine majandusminister Juhan Parts nimetas Tallinna Sadama tütarfirma lepingut parvlaeva Regula ostmiseks absurdseks mõttetu vanaraua soetamiseks.

"See on lihtsalt piinlik ja kuuluks nagu ulme valdkonda. Milleks on vaja seda vanarauda?" ütles Isamaa ja Res Publica riigikogu fraktsiooni liige Parts ERR-i uudisteportaalile.

Partsi sõnul varjutab uute parvlaevade ostmist kahetsusväärsel kombel küll altkäemaksu vari, kuid neli uut laeva peaksid sõitma 365 päeva aastas ja poleks midagi lihtsamat, kuid laevade hilinemise tõttu lihtsalt pikendada lepingut Väinamere Liinidega.

"Tuletan Eesti rahvale meelde, et riik peab parvlaevadega tegelema seetõttu, et kokku hoida ja minu algatatud sammud selles valdkonnas on võtnud väga kummalised mustrid," tähendas Parts, lisades, et aastate jooksul saaks kapitalikulude pealt kokku hoida kümneid miljoneid eurosid.

"Kas näiteks Tallinkil on mingisugune varulaev?" küsis Parts. "Nende laevad sõidavad ööpäev läbi."

Tallinna Sadam teatas kolmapäeva hommikul, et sõlmis lepingu Saaremaa Laevakompaniiga parvlaeva Regula ostuks, ostusumma jääb kolme ja kuue miljoni euro vahele.

Endine majandusminister Urve Palo (SDE) ütles Regula ostu ERR-ile kommenteerides, et tegemist on ettevõtte juhtkonna pädevusega, kuidas täita endale võetud kohustusi. "Antud juhul on TS Laevad võitnud riigihanke ja võtnud sellega kohustuse alates oktoobrist osutada riigile parvlaeva teenust. Muuhulgas nõuab leping hanke võitjalt ka varulaeva, ju ongi Regula soetatudki selle eesmärgiga," lisas Palo.

TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et vastavalt lepingule tuleb tagada varulaeva olemasolu 24 tunni jooksul, samuti võib suveperioodil olla Virtsu-Kuivastu liinile vaja kolmandat laeva.

 



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema