Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro ({{commentsTotal}})

Parvlaev Regula.
Parvlaev Regula. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1469609517000 | amCalendar}}

Saaremaa Laevakompanii ostis 1971. aastal ehitatud parvlaeva Regula 1997. aastal hinnanguliselt vähem kui 30 miljoni krooni ehk praeguses vääringus vähem kui kahe miljoni euro eest.

Ametlikult Saaremaa Laevakompanii toona Regula ostuhinda ei avaldanud, kuid pisut hiljem omandatud samalaadse Ofelia hinnaks oli koos remondikuludega 35 miljonit krooni.

Ettevõtte juhatuse esimees Tõnis Rihvk ütles samal aastal BNS-ile, et toona võetud 80 miljoni krooni suurusest investeerimiskohustusest on 50 miljonit juba täidetud "parvlaevade Ofelia ja Regula ostmise näol".

Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo ütles mais riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni ees kuulamisel: “Üks raudne reegel laev ostu juures on see, et kolmandik laeva letihinnast on õhk. Kauplemisel langeb hind.” Leedo märkis, et selle hinnangu aluseks olev kogemus pärineb 38 laeva ostu, müügi, vahetamise ja ehituse tehingust.

Leedo ütles samal kuulamisel ka, et uute Tallinna Sadama tütarfirma tellitud laevade hilinemisel on tema valmis pärast 1. oktoobril lepingu lõppemist riigi välja aitama.

“Ega liiklus seisma ei jää. Sellist asja ei saa olla. Aga see läheb riigile palju maksma, sest meie otsime oma laevadele tööd ja me oleme sõlminud lepingud. Aasta tagasi küsisime, kui kaua me peame sõitma. Me hoiame [laevad] siin, sõidame sama hinnaga edasi, kuid me tahame teada, millal me saame oma laevad ära viia. Vastust ei ole, kuigi me teame, et riik ei jõua [uute laevadega valmis],” selgitas Leedo. “Me jääme siis siin sõitma, aga riik on kohustatud kinni maksma need kahjud, mida saab teine riik. Need ei ole väga väiksed summad. Ka teistel on äriplaan. Meie ei saa hoida igaks juhuks laevu siin, kas jõuab või ei jõua.”

Parvlaev Regula on 71 meetrit pikk ja 16 meetrit lai, selle tekile mahub korraga kuni 105 sõiduautot. Regula ehitati 1971. aastal Saksamaal. Saaremaa Laevakompanii ostis parvlaeva Regula 1997. aasta märtsis ning Ofelia juulis.

Tallinna Sadam ei avalikusta Regula hinda Leedo vastuseisu tõttu

Kolmapäeval Vjatšeslav Leedolt nelja kuni kuue miljoni euro eest parvlaeva Regula ostmisest teatanud Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad ei avalikusta selle hinda Leedo vastuseisu tõttu. "Meie avalikustaksime selle, aga teine pool peab andma nõusoleku. Eks ma varsti suhtlen teise poolega ka, kas nad on valmis või ei ole. Hetkel nad ei olnud valmis ütlema," rääkis TS Laevad juhatuse liige Kaido Padar BNS-ile ja lisas, et eks see hind tuleb tõenäoliselt välja enne aasta möödumist.

Alguses aitab Regula Padari sõnul tagada parvlaevaühendust mandri ja suursaarte vahel, sest vähemalt üks uutest parvlaevadest hilineb. "Pärast jääb see varulaevaks. Me ikkagi näeme seda 5-10 aasta vahel selles rollis."

Padari sõnul on varulaeva vaja, sest TS Laevade ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel on ettevõttel kohustus tagada vajaduse 24 tunni jooksul asenduslaeva liinile jõudmine.

Lisaks võiks Regula tulevikus pakkuda suviti lisareise mandri ja Saaremaa vahel. "Kui riik ühel hetkel tellib meilt lisareise ja ütleb, et muretsege kolmas laev suveks Saaremaa liinil, siis on meil see laev olemas. Leida lühiajaliselt suveperioodiks kuskilt turu pealt veel viiendat laeva, siis sa paned miljoni või poolteist likku nagu lupsti."

Lisaks Regulale on TS Laevadel kavas rentida lühiajaliselt vähemalt üks parvlaev, tagamaks laevaühenduse säilimise alates oktoobriks.

Padar ütles, et läbirääkimised käivad mitme partneriga kuid ei soovinud teemast täpsemalt rääkida. Ta märkis, et täpsemalt võiks asja juurde tagasi tulla mõne nädala pärast.

Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad teatas kolmapäeva hommikul, et sõlmis lepingu Saaremaa Laevakompaniiga parvlaeva Regula ostuks Vjatšeslav Leedo ettevõttelt Saaremaa Laevakompanii. Ametlikult kinnitamata andmetel jääb ostusumma vahemikku kolm kuni kuus miljonit eurot.

Toimetaja: Anvar Samost

Allikas: ERR / BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema