Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro ({{commentsTotal}})

{{1469609517000 | amCalendar}}
Parvlaev Regula.
Parvlaev Regula. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saaremaa Laevakompanii ostis 1971. aastal ehitatud parvlaeva Regula 1997. aastal hinnanguliselt vähem kui 30 miljoni krooni ehk praeguses vääringus vähem kui kahe miljoni euro eest.

Ametlikult Saaremaa Laevakompanii toona Regula ostuhinda ei avaldanud, kuid pisut hiljem omandatud samalaadse Ofelia hinnaks oli koos remondikuludega 35 miljonit krooni.

Ettevõtte juhatuse esimees Tõnis Rihvk ütles samal aastal BNS-ile, et toona võetud 80 miljoni krooni suurusest investeerimiskohustusest on 50 miljonit juba täidetud "parvlaevade Ofelia ja Regula ostmise näol".

Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo ütles mais riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni ees kuulamisel: “Üks raudne reegel laev ostu juures on see, et kolmandik laeva letihinnast on õhk. Kauplemisel langeb hind.” Leedo märkis, et selle hinnangu aluseks olev kogemus pärineb 38 laeva ostu, müügi, vahetamise ja ehituse tehingust.

Leedo ütles samal kuulamisel ka, et uute Tallinna Sadama tütarfirma tellitud laevade hilinemisel on tema valmis pärast 1. oktoobril lepingu lõppemist riigi välja aitama.

“Ega liiklus seisma ei jää. Sellist asja ei saa olla. Aga see läheb riigile palju maksma, sest meie otsime oma laevadele tööd ja me oleme sõlminud lepingud. Aasta tagasi küsisime, kui kaua me peame sõitma. Me hoiame [laevad] siin, sõidame sama hinnaga edasi, kuid me tahame teada, millal me saame oma laevad ära viia. Vastust ei ole, kuigi me teame, et riik ei jõua [uute laevadega valmis],” selgitas Leedo. “Me jääme siis siin sõitma, aga riik on kohustatud kinni maksma need kahjud, mida saab teine riik. Need ei ole väga väiksed summad. Ka teistel on äriplaan. Meie ei saa hoida igaks juhuks laevu siin, kas jõuab või ei jõua.”

Parvlaev Regula on 71 meetrit pikk ja 16 meetrit lai, selle tekile mahub korraga kuni 105 sõiduautot. Regula ehitati 1971. aastal Saksamaal. Saaremaa Laevakompanii ostis parvlaeva Regula 1997. aasta märtsis ning Ofelia juulis.

Tallinna Sadam ei avalikusta Regula hinda Leedo vastuseisu tõttu

Kolmapäeval Vjatšeslav Leedolt nelja kuni kuue miljoni euro eest parvlaeva Regula ostmisest teatanud Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad ei avalikusta selle hinda Leedo vastuseisu tõttu. "Meie avalikustaksime selle, aga teine pool peab andma nõusoleku. Eks ma varsti suhtlen teise poolega ka, kas nad on valmis või ei ole. Hetkel nad ei olnud valmis ütlema," rääkis TS Laevad juhatuse liige Kaido Padar BNS-ile ja lisas, et eks see hind tuleb tõenäoliselt välja enne aasta möödumist.

Alguses aitab Regula Padari sõnul tagada parvlaevaühendust mandri ja suursaarte vahel, sest vähemalt üks uutest parvlaevadest hilineb. "Pärast jääb see varulaevaks. Me ikkagi näeme seda 5-10 aasta vahel selles rollis."

Padari sõnul on varulaeva vaja, sest TS Laevade ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel on ettevõttel kohustus tagada vajaduse 24 tunni jooksul asenduslaeva liinile jõudmine.

Lisaks võiks Regula tulevikus pakkuda suviti lisareise mandri ja Saaremaa vahel. "Kui riik ühel hetkel tellib meilt lisareise ja ütleb, et muretsege kolmas laev suveks Saaremaa liinil, siis on meil see laev olemas. Leida lühiajaliselt suveperioodiks kuskilt turu pealt veel viiendat laeva, siis sa paned miljoni või poolteist likku nagu lupsti."

Lisaks Regulale on TS Laevadel kavas rentida lühiajaliselt vähemalt üks parvlaev, tagamaks laevaühenduse säilimise alates oktoobriks.

Padar ütles, et läbirääkimised käivad mitme partneriga kuid ei soovinud teemast täpsemalt rääkida. Ta märkis, et täpsemalt võiks asja juurde tagasi tulla mõne nädala pärast.

Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad teatas kolmapäeva hommikul, et sõlmis lepingu Saaremaa Laevakompaniiga parvlaeva Regula ostuks Vjatšeslav Leedo ettevõttelt Saaremaa Laevakompanii. Ametlikult kinnitamata andmetel jääb ostusumma vahemikku kolm kuni kuus miljonit eurot.

Toimetaja: Anvar Samost

Allikas: ERR / BNS



IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: