Eesti eesistumise nihkumine sunnib EV 100 korraldajaid plaane ümber mängima ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu eesistumise nihkumine poole aasta võrra varasemasse perioodi sunnib oma plaane ümber mängima ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldajaid, kuid korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa kinnitusel muudatus neid siiski valusalt ei löö.

Kuna esialgne kava nägi ette, et Eesti on ELi eesistuja 2018. aastal, loodi EV 100-ga ühine rahvusvaheline programm, et riiki maailmas laiemalt tutvustada. Eile selgus aga lõplikult, et Eesti eesistumine liigub pool aastat varasemaks.

Rohumaa rääkis ERRi uudisteportaalile, et juba varases faasis määrati vabariigi juubeli tähistamiseks lai ajaraam - alustatakse tuleva aasta aprillis ja lõpetatakse 2020. aasta veebruaris Tartu rahu aastapäevaga.

"Kuna riiki ei loodud ühe päevaga, vaid see oli tükk tegemist - oli Vabadussõda ja kogu riigiaparaadi loomine, Maapäev ja loomulikult ka riigi väljakuulutamine ise - mahutub eesistumine endiselt selle plaani järgi EV 100 raamidesse ja inimesed, kes eesistumisele tulevad, kindlasti satuvad ka riigi juubelile," kinnitas ta.

Rohumaa sõnul olid üsna paljud tegevused planeeritud 2018. aasta esimesse poolde ja neid plaane tuleb nüüd ümber mängida.

"On selge, et midagi peab toimuma 2017 teises pooles kindlasti Brüsselis ja Euroopa pealinnades, vähemalt mõnedes neist," märkis ta. "Kui need külalised siia tulevad, siis nad kindlasti satuvad riigi juubeli tähistamisele, sest 2017. teises pooles juba programm intensiivselt käib ja usun, et nad saavad sellest osa küll".

Korraldustoimkonna juht tunnistas, et keerukas võib olla mõnede suurte kontserdimajade broneeringutega, mis on juba praegu ära tehtud, aga meeskonnad pingutavad, et asjad sujuksid. Praeguse seisuga ei ole midagi ära jätta plaanis.

Rohumaa sõnul püütakse ka eelarve osas jääda paikapandud raamidesse, kuigi võib juhtuda, et eelarveaastate vahel tuleb summasid ümber tõsta. Eesistumisaja muutus tema kinnitusel EV juubeli korraldamist valusalt ei löö ja midagi traagilist selles ei ole.

Rahvusvahelise programmi juht: muutusel on ka positiivseid külgi

EV100 ja ELi eesistumise rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv tõi välja, et ümberkorraldustes võib isegi positiivset leida - nüüd mahuvad Eesti pakutavad sündmused ühte kultuurihooaega.

"Kultuurihooaeg algab 2017. aasta sügisel ja lõpeb 2018. aasta kevadel. Kui me varem rihtisime ainult 2018 esimest poolaastat ja olime ainult selles ühes hooaja pooles otsimas oma partneritega koos võimalusi, siis nüüd vaatame hooaja mõlemat poolt. Ma ei ütle, et me saame sellega automaatselt midagi rohkem, aga kummalisel moel võib tekkida võimalusi olla nähtaval isegi ajalises perspektiivis mitmekülgsemalt," sõnas ta.

Sarv lisas, et 2018. aastaga seotud sündmused ei kao kuskile ning EV 100 tähistamine toimub ka välisriikides, seega tehtud töö luhta ei lähe.

"Saame need sündmused pühendada EV 100. sünnipäevale ja nüüd tekibki tore järgnevus, et kõigepealt on töisem ja asjalikum argipäevaste sõnumitega eesistumise poolaasta ja siis saame sealt üle minna natuke pidulikumale ajalukku ja tulevikku vaatavale sesoonile," oli ta optimistlik.



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.