Eesti eesistumise nihkumine sunnib EV 100 korraldajaid plaane ümber mängima ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu eesistumise nihkumine poole aasta võrra varasemasse perioodi sunnib oma plaane ümber mängima ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldajaid, kuid korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa kinnitusel muudatus neid siiski valusalt ei löö.

Kuna esialgne kava nägi ette, et Eesti on ELi eesistuja 2018. aastal, loodi EV 100-ga ühine rahvusvaheline programm, et riiki maailmas laiemalt tutvustada. Eile selgus aga lõplikult, et Eesti eesistumine liigub pool aastat varasemaks.

Rohumaa rääkis ERRi uudisteportaalile, et juba varases faasis määrati vabariigi juubeli tähistamiseks lai ajaraam - alustatakse tuleva aasta aprillis ja lõpetatakse 2020. aasta veebruaris Tartu rahu aastapäevaga.

"Kuna riiki ei loodud ühe päevaga, vaid see oli tükk tegemist - oli Vabadussõda ja kogu riigiaparaadi loomine, Maapäev ja loomulikult ka riigi väljakuulutamine ise - mahutub eesistumine endiselt selle plaani järgi EV 100 raamidesse ja inimesed, kes eesistumisele tulevad, kindlasti satuvad ka riigi juubelile," kinnitas ta.

Rohumaa sõnul olid üsna paljud tegevused planeeritud 2018. aasta esimesse poolde ja neid plaane tuleb nüüd ümber mängida.

"On selge, et midagi peab toimuma 2017 teises pooles kindlasti Brüsselis ja Euroopa pealinnades, vähemalt mõnedes neist," märkis ta. "Kui need külalised siia tulevad, siis nad kindlasti satuvad riigi juubeli tähistamisele, sest 2017. teises pooles juba programm intensiivselt käib ja usun, et nad saavad sellest osa küll".

Korraldustoimkonna juht tunnistas, et keerukas võib olla mõnede suurte kontserdimajade broneeringutega, mis on juba praegu ära tehtud, aga meeskonnad pingutavad, et asjad sujuksid. Praeguse seisuga ei ole midagi ära jätta plaanis.

Rohumaa sõnul püütakse ka eelarve osas jääda paikapandud raamidesse, kuigi võib juhtuda, et eelarveaastate vahel tuleb summasid ümber tõsta. Eesistumisaja muutus tema kinnitusel EV juubeli korraldamist valusalt ei löö ja midagi traagilist selles ei ole.

Rahvusvahelise programmi juht: muutusel on ka positiivseid külgi

EV100 ja ELi eesistumise rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv tõi välja, et ümberkorraldustes võib isegi positiivset leida - nüüd mahuvad Eesti pakutavad sündmused ühte kultuurihooaega.

"Kultuurihooaeg algab 2017. aasta sügisel ja lõpeb 2018. aasta kevadel. Kui me varem rihtisime ainult 2018 esimest poolaastat ja olime ainult selles ühes hooaja pooles otsimas oma partneritega koos võimalusi, siis nüüd vaatame hooaja mõlemat poolt. Ma ei ütle, et me saame sellega automaatselt midagi rohkem, aga kummalisel moel võib tekkida võimalusi olla nähtaval isegi ajalises perspektiivis mitmekülgsemalt," sõnas ta.

Sarv lisas, et 2018. aastaga seotud sündmused ei kao kuskile ning EV 100 tähistamine toimub ka välisriikides, seega tehtud töö luhta ei lähe.

"Saame need sündmused pühendada EV 100. sünnipäevale ja nüüd tekibki tore järgnevus, et kõigepealt on töisem ja asjalikum argipäevaste sõnumitega eesistumise poolaasta ja siis saame sealt üle minna natuke pidulikumale ajalukku ja tulevikku vaatavale sesoonile," oli ta optimistlik.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema