Eesti eesistumise nihkumine sunnib EV 100 korraldajaid plaane ümber mängima ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Liidu eesistumise nihkumine poole aasta võrra varasemasse perioodi sunnib oma plaane ümber mängima ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldajaid, kuid korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa kinnitusel muudatus neid siiski valusalt ei löö.

Kuna esialgne kava nägi ette, et Eesti on ELi eesistuja 2018. aastal, loodi EV 100-ga ühine rahvusvaheline programm, et riiki maailmas laiemalt tutvustada. Eile selgus aga lõplikult, et Eesti eesistumine liigub pool aastat varasemaks.

Rohumaa rääkis ERRi uudisteportaalile, et juba varases faasis määrati vabariigi juubeli tähistamiseks lai ajaraam - alustatakse tuleva aasta aprillis ja lõpetatakse 2020. aasta veebruaris Tartu rahu aastapäevaga.

"Kuna riiki ei loodud ühe päevaga, vaid see oli tükk tegemist - oli Vabadussõda ja kogu riigiaparaadi loomine, Maapäev ja loomulikult ka riigi väljakuulutamine ise - mahutub eesistumine endiselt selle plaani järgi EV 100 raamidesse ja inimesed, kes eesistumisele tulevad, kindlasti satuvad ka riigi juubelile," kinnitas ta.

Rohumaa sõnul olid üsna paljud tegevused planeeritud 2018. aasta esimesse poolde ja neid plaane tuleb nüüd ümber mängida.

"On selge, et midagi peab toimuma 2017 teises pooles kindlasti Brüsselis ja Euroopa pealinnades, vähemalt mõnedes neist," märkis ta. "Kui need külalised siia tulevad, siis nad kindlasti satuvad riigi juubeli tähistamisele, sest 2017. teises pooles juba programm intensiivselt käib ja usun, et nad saavad sellest osa küll".

Korraldustoimkonna juht tunnistas, et keerukas võib olla mõnede suurte kontserdimajade broneeringutega, mis on juba praegu ära tehtud, aga meeskonnad pingutavad, et asjad sujuksid. Praeguse seisuga ei ole midagi ära jätta plaanis.

Rohumaa sõnul püütakse ka eelarve osas jääda paikapandud raamidesse, kuigi võib juhtuda, et eelarveaastate vahel tuleb summasid ümber tõsta. Eesistumisaja muutus tema kinnitusel EV juubeli korraldamist valusalt ei löö ja midagi traagilist selles ei ole.

Rahvusvahelise programmi juht: muutusel on ka positiivseid külgi

EV100 ja ELi eesistumise rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv tõi välja, et ümberkorraldustes võib isegi positiivset leida - nüüd mahuvad Eesti pakutavad sündmused ühte kultuurihooaega.

"Kultuurihooaeg algab 2017. aasta sügisel ja lõpeb 2018. aasta kevadel. Kui me varem rihtisime ainult 2018 esimest poolaastat ja olime ainult selles ühes hooaja pooles otsimas oma partneritega koos võimalusi, siis nüüd vaatame hooaja mõlemat poolt. Ma ei ütle, et me saame sellega automaatselt midagi rohkem, aga kummalisel moel võib tekkida võimalusi olla nähtaval isegi ajalises perspektiivis mitmekülgsemalt," sõnas ta.

Sarv lisas, et 2018. aastaga seotud sündmused ei kao kuskile ning EV 100 tähistamine toimub ka välisriikides, seega tehtud töö luhta ei lähe.

"Saame need sündmused pühendada EV 100. sünnipäevale ja nüüd tekibki tore järgnevus, et kõigepealt on töisem ja asjalikum argipäevaste sõnumitega eesistumise poolaasta ja siis saame sealt üle minna natuke pidulikumale ajalukku ja tulevikku vaatavale sesoonile," oli ta optimistlik.



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: