Brexiti-kõnelusi hakkab juhtima endine eurovolinik Barnier ({{commentsTotal}})

Michel Barnier.
Michel Barnier. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetas Suurbritanniaga peetavate lahkumisläbirääkimiste Brüsseli-poolseks juhiks Michel Barnier'.

Paremtsentristist Barnier on varem töötanud Prantsusmaa välisministrina (2005-2005), põllumajandusministrina (2007-2009) ning Euroopa Komisjoni volinikuna regionaalpoliitika (1999-2004) ja siseturu ning teenuste vallas (2010-2014), vahendas Reuters.

Barnier asub ametisse 1. oktoobril.

Junckeri sõnul on Barnier' näol tegu kogenud läbirääkijaga, kellel on rikkalikke kokkupuuteid oluliste poliitikavaldkondadega.

Brüsselis on olnud ka pingeallikaks on küsimus, kes võtab juhtrolli, kui Suurbritannia lõpuks alustab lahkumisprotseduuri ka ametlikult ehk käivitab Euroopa Liidu lepingu 50. artikli. Nii liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogu näol kui ka Euroopa Komisjon näevad end selle ülesande elluviijana.

Juncker üritas alguses panna seda protsessi juhtima oma tippnõunikku Martin Selmayri, kuid Euroopa Liidu Nõukogu tegi vastusammu ning algatas hoopis Brexiti töögrupi, mida juhib Belgia diplomaat Didier Seeuws.

Toimetaja: Laur Viirand



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: