Erik Gamzejev: Ida-Viru tööturg kosub aeglaselt ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Märtsi alguses pidas valitsus Narvas väljasõiduistungi, mille tulipunktis olid peamiselt Ida-Virumaa tööhõive probleemid. Nüüd on paras aeg vaadata, mis tollal vastu võetud otsuste mõjul on viie kuuga muutunud.

Puhtalt arvude põhjal on olukord paremaks läinud. Keerukam on aga hinnata, kui suur osa on selles valitsuse otsustel või muudel teguritel, nagu näiteks hooajaliste tööde lisandumisel.

Tõsiasi on, et töötukassas registreeritud Ida-Viru töötute arv on nüüdseks vähenenud ligi tuhande võrra ja see suund jätkub kõigi eelduste järgi veelgi. Viru Keemia Grupp paneb talvel seisma jäetud õlivabrikud Kohtla-Järvel sügisel taas tööle ja värbab parajasti tööle 350 inimest.

Narva kolledži hoones märtsi alguses toimunud valitsuse kabinetiistungil tulistes vaidlustes sündinud põlevkivi kasutamise ressursitasu vähendamise otsusel oli kiire ja otsene mõju tööhõivele. Ühe mätta otsas olijad leidsid küll, et valitsus oli põhjendamatult heasüdamlik, kui tegi põlevkivitööstusele maksude vähendamisega aastas 40 miljoni euro suuruse kingituse. Samas –ratsionaalselt mõeldes kaotanuks riik eelarvetulu märksa rohkem, kui tööstusharus oleksid koondamised jätkunud ja tootmismahud vähenenud.

Tänu nüüd taas ellu ärkavatele õlivabrikutele ja tööle tagasi kutsutud inimestele hakkab riik teenima märtsi seisuga võrreldes hoopis täiendavat maksutulu. Lisaks peaksid vähenema riigi kulutused, mis on seotud töötuse ja selle kõrvalmõjude leevendamisega.

Ressursitasu alandamine polnud muidugi peamine tegur, mis julgustas VKGd seisma pandud vabrikuid taaskäivitama. Kuid see võis olla oluline kaalukeel ja ka omamoodi moraalne kohustus olukorras, kus nafta hindade mõningane stabiliseerumine võimaldab taas võtta riski ning toota. Pealegi ei jää ettevõttel suurte laenude tagasimaksmiseks midagi muud üle kui teenida raha.

350 inimese taas tööle kutsumine ja neile seejuures Eesti keskmisest kõrgema palgataseme säilitamine on Ida-Virumaa jaoks kahtlemata hea uudis. Kuid vara on arvata, et sellega on piirkonna tööhõive suuremad mured lahendatud.

Juuni lõpu seisuga oli töötukassas end kirja pannud 6680 Ida-Virumaa töötut ning maakonna töötuse määr oli 10,6 protsenti. VKG inimese töölenaasmine vähendaks töötuse määra kõigest 0,6 protsendi võrra ja see näitaja jääb ikkagi võrdluses kõikide teiste maakondadega ülekaalukalt suurimaks.

Töökoha loomise toetuse mõju on veel vara hinnata

Valitsuse teine olulisem samm − hakata maksma töökoha loomise toetust ettevõtetele, kes palkavad Ida-Virumaal korraga vähemalt paarkümmend töötut − on kehtinud veel liiga lühikest aega, et selle mõjusust hinnata. See pole seni vallandanud uute töökohtade loomise tormilist võidujooksu.

Samas on ilmselge, et töökohad kaovad kriisi ajal kordades kiiremini kui kulub hiljem aega uute loomiseks – hoolimata kõikvõimalike toetavate meetmete olemasolust.

Hea näide selle kohta on Ida-Virumaa tööstusalade arendamine, mida valitsus on vahelduva eduga püüdnud toetada juba eelmisest, 2009. aasta kriisist alates, ent kus reaalsed uued töökohad sünnivad soovitust märgatavalt aeglasema tempoga. Maaküsimuste lahendamine, planeeringute kooskõlastamine, erinevate projekti taotluste menetlemine, hangete läbiviimine – see kõik on nõudnud nii palju aega, et vahepeal on ”portfelli saadud” ettevõtjad jõudnud oma plaane muuta.

Samal ajal on jõudnud järsult muutuda ka väliskeskkond, nagu näiteks suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis piiriäärses kandis otseselt ettevõtluskliimat mõjutab. Kui lõpuks jõutakse ka lepingute sõlmiseni, siis võib kuluda veel mitu aastat, enne kui tööstuspargis uued töökohad sünnivad. Ent Ida-Viru tööstusalade arendajad on endiselt optimistlikult ja kinnitavad, et läbirääkimised käivad enam kui 30 ettevõttega, kes on huvitatud Ida-Virumaale laienemisest. Iseküsimus on, kui paljud neist ja millal ka reaalsed töökohad loovad.

Ettevõtlust ergutavad toetused on enamasti projektipõhised ja nende taotlemiseks tuleb oodata, kuni üks või teine meede parajasti avaneb. Samas oleks piirkondades, kus on vaja tööpuudust vähendada, toetuste mõju suurem, kui need oleksid kättesaadavad siis, kui neid vaja on. Ettevõtja, kes on huvitatud mõnda Ida-Viru tööstusparki oma ettevõtte rajamisest, ei pruugi sattuda sellele lühikesele ajale, mil mõne meetme aken lahti on, ja loob need töökohad hoopis mõnes teises riigis.

Ida-Viru tööhõive olukord on sumeda juuli lõpus mõnevõrra lootusrikkam, kui oli kõleda märtsi alguses, ent veel kaugel normaalsusest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.
Nordica ja Adria partnerlus lõppes krõbeda intressiga laenulepinguga

Nordica majandusaasta aruandest ilmneb, et Eesti lennundusettevõte on laenanud sloveenlaste Adria Airwaysile kuueks aastaks 15-protsendilise intressimääraga 4,556 miljonit eurot.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.