Hollandi politsei jahib koos sakslastega kunagisi vasakterroriste ({{commentsTotal}})

Vasakterroristide vanad fotod: (vasakult) Burkhard Garweg, Daniela Klette ja Ernst-Volker Staub.
Vasakterroristide vanad fotod: (vasakult) Burkhard Garweg, Daniela Klette ja Ernst-Volker Staub. Autor/allikas: BKA.de

Hollandi politsei manitses täna inimesi tähelepanelikkusele, sest väidetavalt varjavad end riigis hiljutiste röövidega seostatavad aastakümneid jooksus olnud Saksamaa vasakäärmuslased.

Ernst-Volker Staub (61), Burhard Garweg (47) ja Daniela Klette (57) kuulusid omal ajal kurikuulsasse Punaarmee Fraktsiooni (RAF), mis korraldas 1970ndatel ja 1980ndatel plahvatusi, rööve ja tapmisi, vahendas The Local.

Nüüd otsib politsei kolme äärmuslast seoses mitme rahaveoauto ja supermarketi röövimisega. Igas röövis langes varaste saagiks 40 000-100 000 eurot, välja arvatud 7. mail, mil röövlid viisid kaasa ainult valvuri tulirelva, ja 6. juunil, mil nad jäid täiesti saagita.

"Politseil on alust uskuda, et need kolm elavad Hollandis," teatasid korrakaitsjad avalduses. "Kuriteod pandi toime Hollandi-Saksa piiril, Saksamaal ei ole neid veel kinni peetud ning ühele jälitatavates kuulunud mobiiltelefon lülitati välja Hollandis".

Uurijate hinnangul võivad tagaotsitavad elada mõnes väikses eraldatud talus või anonüümselt linnas, vahetades pidevalt elukohta ja teeseldes turiste.

"Kurjategijad on relvastatud ja ohtlikud ning nende märkamisel ei tohi neile mingil juhul läheneda," hoiatas politsei.

Ekspertide hinnangul on vananevatel vasakäärmuslastel raha otsa saanud ning nad üritavad nüüd röövimiste abil elatist teenida.

Vasakäärmuslik terroriorganisatsioon Punaarmee Fraktsioon tappis 1970. ja 1980. aastatel rohkem kui 30 inimest. Pärast Saksamaa taasühinemist selgus, et RAFi tegevust aitas olulisel määral koordineerida Ida-Saksamaa luureagentuur Stasi.

1998. aastal kuulutasid rühmituse nimel sõna võtnud liikmed, et RAFi kampaania on läbi.

Toimetaja: Karin Koppel



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: