Keskkonnaamet veab kalade kudemiskoha nimel ettevõtjatega vägikaigast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Keskkonnaameti ja Kunda jõel tegutsevate ettevõtjate vaheline vastasseis on kestnud juba aastaid ja käimas on kohtutee, sest amet tahab tagada kaladele vaba tee kudemiskohtadesse, ettevõtjad tahaksid aga jõel vett paisutada.

Neljast Kunda jõe paisust kõige alumisel soovib AS Generaator jätkata kunagi alustatud elektritootmist. Keskkonnaamet aga ei soostu vee paisutamiseks luba andma, kuna usub, et isegi kui muinsuskaitsealausele tammile kalade läbipääs rajada, poleks sellest suuremat abi, vahendasid ERRi raadiouudised.

Sestap käib AS Generaator keskkonnaametiga ka kohut. Nimelt usub ettevõtte omanik Jan Niilo, et suudab kaladele sobiva läbipääsu tagada ka siis, kui ise kõrval elektrit toodab.

Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson tõdeb siiski, et nende uuringud ei luba Niiloga nõustuda. "Ega see otsus sai ka läbi kaalutud, päris uisapäisa seda ei tehta. Meil puudus veendumus, et need asjad tagavad selle, et elupaigad või elupaikade seisukord seal läheks paremaks," ütles Jürgenson.

Juhul kui keskkonnaamet võidab, peab AS Generaator oma plaanidest Kunda jõel loobuma. Samas sellega keskkonnaameti kalakaitseplaanid ei piirdu. Nimelt on Kunda jõel veel kolm paisu.

Ülesjõge liikudes teist paisu kasutab veevõtukohana puitmassi tootev osaühing Estonian Cell. Kolmanda paisuga on aga seotud suisa kahe ettevõtte huvid. Ehitusmaterjali tootja Kunda Nordic Tsement võtab paisust vajaliku vee. Elektritootja IMG Energy OÜ kasutab aga paisutatud vee voolujõudu.

Läinud aasta lõpus kinnitas keskkonnaamet piirkonna kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja vajadus kõik paisud kaotada. Nii puitmassi kui tsemenditootjale tähendaks see suurt väljaminekut, kuna nõuaks vee hankimiseks täiesti uut lahenduse ehitamist.

Minister asus ettevõtjate poolele

Kõige enam aga mõjutaks keskkonnaameti plaani teokssaamine elektritootjat IMG Energy, kuna ilma paisuta teatavasti hüdroelektrijaam ei toimi. Ettevõtte omaniku Ardo Ojasalu sõnul teeb meele mõruks see, et aastaid tagasu rajati kolmandale paisule ka kalalift, mille osaliseks finantseerimiseks võetud pangalaenu ettevõte senini maksab.

"Minu jaoks on küsimus selles, kas on mõistlik teha tulevikuks uusi investeeringuid, kui see olukord on määramatu. Kui oleks võimalik saada asjas selgust, siis on võimalik hinnata, kas uusi investeeringuid on võimalik ette võtta," lausus ta.

Läinud nädalal lisas õli tulle ka Ojasalu erakonnakaaslane, sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Liisa Oviir. Vastates ettevõtjate kevadisele murekirjale, tõi minister välja, et kaitsekorralduskava näol pole tegemist seadusega ja järelikult ei või seda aluseks võttes ettevõtjate tegutsemisvabadust piirata.

Muu hulgas erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni juhtiv Ardo Ojasalu ei usu, et Oviiri avaldus kuidagi parteisidemetest oleks tingitud.

"Minul temaga eraldi sel teemal mingit jutuajamist ei olnud. Ma ütlen ausalt, et ma isegi mõtlesin selle peale, aga ma ei jõudnud seda teoks teha," lausus ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: