Lõuna-Eesti maavalitsused taotlevad tormikahjude hüvitamist ({{commentsTotal}})

Juulikuine torm Tartus, video stoppkaader.
Juulikuine torm Tartus, video stoppkaader. Autor/allikas: Andres Rootsi/YouTube

Kagu-Eesti maakonnad soovivad valitsuselt juuli alguses olnud tormi põhjustatud kahjude hüvitamiseks ligi 67000 eurot.

Rahandusministeeriumisse saadetud taotluses seisab, et Valga-, Võru- ja Põlvamaad 3. juulil tabanud ränk äiksetorm ja tugevad tuuleiilid põhjustasid piirkonnas ulatuslikke tormikahjustusi eramajapidamistes, omavalitsustele kuuluvatel objektidel kui ka metsades.

Valgamaa kohalikest omavalitsustest on suuremad tormikahjustused Karula, Taheva ja Otepää vallas. Mahalangenud puude tõttu sai eriti rängalt kannatada Karula vallas asuvad Karula uus ja vana kalmistu. Torm oli teedele langetanud hulgaliselt puid, paljud majapidamised olid kaua elektrivooluta, osad rohkem kui 11 päeva, kirjeldatakse riigihaldusminister Arto Aasale suunatud pöördumises.

Hinnangulised kulud Põlva maakonnas on 25 836 eurot, Võru maakonnas on 9500 eurot, Valga maakonnas 31 126 eurot ning kolme maakonna kulud kokku liidetuna on 66 462 eurot.

Taotlusele lisatud tormikahjude loetelus on nimetatud, et Põlvamaal vajavad raha Valgjärve, Põlva ja Räpina vald. Kannatada said Valgjärve mõisa park, Maaritsa, Räpina ja Põlva kalmistu, samuti Põlva ühisgümnaasiumi ja spordikeskuse katused.

Võrumaal soovivad valitsuselt rahalist abi Antsla ja Urvaste vald. Viimane tahab valitsuselt 300 eurot pumbamaja katuse parandamiseks ja 100 eurot, mis kulus valla teedele langenud puude ärakoristamisele.

Rahandusministeeriumis pole maavalitsuste taotlust veel jõutud arutada. Lõpliku otsuse tormikahjude väljamaksmiseks peab langetama valitsus.

Toimetaja: Indrek Kuus



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: