Norra valitsus kaalub, kas kinkida Soomele 100. sünnipäevaks piiriäärne mäetipp ({{commentsTotal}})

Vasakul Soome kõrgeim koht Haldičohkka, paremal Norrale kuuluv Ráisduattarháldi.
Vasakul Soome kõrgeim koht Haldičohkka, paremal Norrale kuuluv Ráisduattarháldi. Autor/allikas: Ari Mure/Wikimedia Commons

Norra peaministri Erna Solbergi lauale on jõudnud ettepanek, mille kohaselt võiks Soome iseseisvuse 100. aastapäeva puhul kinkida soomlastele ühe piiriäärse mäe.

Ettepaneku anda Soomele piiriäärne Halti mäetipp tegi Kåfjordi (soome keeles Kaivuono, põhjasaami keeles Gáivuotna - Toim.) vald, mille territooriumil nimetatud mägi asub, vahendasid Yle ja NRK.

Sisuliselt tähendaks see kingitus Norra ja Soome piiri nihutamist 40 meetri võrra.

Peaminister Solberg kinnitas Norra TV2-le antud intervjuus, et valitsus kaalub praegu seda ettepanekut.

"Asi puudutab mitmeid vormilisi väljakutseid ning ma pole ka veel oma isiklikku seisukohta kujundanud. Kuid me mõtleme selle peale," rääkis Norra valitsusjuht.

Norra poolel olev Halti mäetipp on 1331 meetrit merepinnast. Samal ajal on Soome poolel, täpselt piiril asuva Halti mäe kõige kõrgem osa 1324 meetrit merepinnast ning hetkel on see Soome kõrgeimaks punktiks.

Soome tähistab iseseisvuse 100. aastapäeva järgmise aasta 6. detsembril.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: