EL-i eesistumise ajaks ei jõuta Rüütelkonna hoonet renoveerida ({{commentsTotal}})

Rüütelkonna hoone ajalooline saal.
Rüütelkonna hoone ajalooline saal. Autor/allikas: Arhiiv

Toompeal asuva Rüütelkonna hoonest pidi saama Eesti esindushoone Euroopa Liidu eesistumise ajaks, kuid praeguseks on valmis ainult sisekujunduse kontseptsioon.

"Tööd pidid valmis saama Eesti eesistumiseks, kuid uueks tähtajaks ei jõua. Küll aga võiks hoone valmis saada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul,” ütles ERR-i uudisteportaalile riigikantselei esindaja.

Rüütelkonna hoone kujundatakse riigi esindushooneks, kus on võimalik korraldada kohtumisi, nõupidamisi, vastuvõtte jne. Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid nutikaid elektroonilisi lahendusi.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise nihkumine poole aasta võrra varasemasse perioodi sunnib oma plaane ümber mängima ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldajaid. Kuna esialgne kava nägi ette, et Eesti on EL-i eesistuja 2018. aastal, loodi EV 100-ga ühine rahvusvaheline programm, et riiki maailmas laiemalt tutvustada. Teisipäeval selgus aga lõplikult, et Eesti eesistumine liigub pool aastat varasemaks.

Valitsuse kiitis aprillis heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, nende seas oli ka Rüütelkonna hoone väljaehitamine.

Riigikantselei soovib koostöös ajaloomuuseumiga rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt taastada maapäevade toimumise saali sisekujunduse, seal hulgas eksponeerida 280 aadlivappi. Vapitahvlid on kõik säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.

Toimetaja: Indrek Kuus



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema