Ida-Virumaa tööstustest koondatutest on uue töö saanud 20 protsenti ({{commentsTotal}})

VKG kaevandus.
VKG kaevandus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Töötukassa andmetel on mullu suvel alanud Nitroferdi, Viru Keemia Grupi (VKG) ja Eesti Energia koondamislaines töö kaotanutest uuesti ametisse asunud üle 20 protsendi inimestest.

"Need kolm ettevõtet, Nitrofert, VKG, Eesti Energia, nendest on täna hetkel arvel kusagil 700 klienti," ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuhataja Anneki Teelahk BNS-ile. Tema sõnul on nendest kolmest ettevõttest käinud töötukassast läbi aga üle 1000 inimese, tööle on nendest läinud kusagil üle 20 protsendi. "See on 22 protsenti või midagi niisugust. Need arvud kogu aeg muutuvad," sõnas Teelahk.

Põhjuseid, miks väga palju inimesi pole tööle liikunud, on Teelahki sõnul erinevaid. "Kui võtta eriti just VKG ja Eesti Energia, siis need on piirkonna parimad palgamaksjad ja nende koondamishüvitised ja töötuskindlustushüvitised olid ikkagi märkimisväärsed," ütles ta. Näiteks VKG puhul oli keskmine väljamaksutud koondamishüvitis ühe kuu kohta 1282 eurot, mis võimaldas inimestel veidi pikemalt uut tööd otsida.

Teistpidi on jällegi Ida-Virumaal hetkel saada 697 töökohta, millest suur osa on oskustöölistele, aga ka juhtivspetsialistidele ja teenindusvaldkonda. Teelahki sõnul kerkib aga pakutava puhul tihti üles palgaküsimus. "Ida-Virumaa palgatopi eesotsas on mäetööstus, energeetika ja logistika, kus keskmine palk on üle 1000 euro. Vaadatakse, et kas ma saan ikka samaväärset palka," ütles ta. Samuti sooviksid inimesed töökohta just suurettevõttes, kuid pakutavad ametikohad on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Teiseks on suur osa inimesi tema sõnul läinud õppima ja kasutavad erinevad töötukassa teenuseid. "Üks probleem veel, mis nendel inimestel on, on see, et nad on pikka aega ühes kohas töötanud ja neil on spetsiifiline haridus ja kogemus. Lisaks on nüüd paljudel ametikohtadel nõutav ka eesti keele oskus, mis on paljudele komistuskiviks," rääkis Teelahk.

"Sihtgrupi baasharidus on samuti vananenud või peaks see olema mingi uus baasharidus, kuna põlevkivisektoris jääb töökohti pikemas perspektiivis vähemaks," ütles Teelahk, lisades, et juulis alustas töötukassa ka uute meetmetega tasemeõppes osalemise toetamiseks. "Inimesed on väga usinalt läinud ka eesti keelt õppima ja meil on seda täna võimalik samuti toetada."

"Meie eesmärk on, et need inimesed saaks väärika töökoha ja ei jääks pikaajaliselt töötuks," sõnas Teelahk. "Kui nüüd VKG võtab 350 inimest tööle tagasi, siis püüame ülejäänud inimesi aktiviseerida. Aitame kandideerida ja kandideerimisdokumente vormistada," rääkis ta.

Uusi koondamislaineid ei tohiks Ida-Virumaal Teelahki sõnul praegu oodata olla. "Praegu ei oska ette näha sellised kollapseid," sõnas ta.

Nitrofert koondas eelmisel suvel kõik 421 töötajat, VKG teatas tänavu jaanuaris vajadusest koondada ligi 500 töötajat, kuid tegelikult jäi nende arv mõnevõrra väiksemaks, Eesti Energia koondas mullu suvel 114 kaevurit ja teatas aasta lõpus veel vajadusest vähendada Narva karjääris 150 töökohta.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: