Ida-Virumaa tööstustest koondatutest on uue töö saanud 20 protsenti ({{commentsTotal}})

VKG kaevandus.
VKG kaevandus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Töötukassa andmetel on mullu suvel alanud Nitroferdi, Viru Keemia Grupi (VKG) ja Eesti Energia koondamislaines töö kaotanutest uuesti ametisse asunud üle 20 protsendi inimestest.

"Need kolm ettevõtet, Nitrofert, VKG, Eesti Energia, nendest on täna hetkel arvel kusagil 700 klienti," ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuhataja Anneki Teelahk BNS-ile. Tema sõnul on nendest kolmest ettevõttest käinud töötukassast läbi aga üle 1000 inimese, tööle on nendest läinud kusagil üle 20 protsendi. "See on 22 protsenti või midagi niisugust. Need arvud kogu aeg muutuvad," sõnas Teelahk.

Põhjuseid, miks väga palju inimesi pole tööle liikunud, on Teelahki sõnul erinevaid. "Kui võtta eriti just VKG ja Eesti Energia, siis need on piirkonna parimad palgamaksjad ja nende koondamishüvitised ja töötuskindlustushüvitised olid ikkagi märkimisväärsed," ütles ta. Näiteks VKG puhul oli keskmine väljamaksutud koondamishüvitis ühe kuu kohta 1282 eurot, mis võimaldas inimestel veidi pikemalt uut tööd otsida.

Teistpidi on jällegi Ida-Virumaal hetkel saada 697 töökohta, millest suur osa on oskustöölistele, aga ka juhtivspetsialistidele ja teenindusvaldkonda. Teelahki sõnul kerkib aga pakutava puhul tihti üles palgaküsimus. "Ida-Virumaa palgatopi eesotsas on mäetööstus, energeetika ja logistika, kus keskmine palk on üle 1000 euro. Vaadatakse, et kas ma saan ikka samaväärset palka," ütles ta. Samuti sooviksid inimesed töökohta just suurettevõttes, kuid pakutavad ametikohad on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Teiseks on suur osa inimesi tema sõnul läinud õppima ja kasutavad erinevad töötukassa teenuseid. "Üks probleem veel, mis nendel inimestel on, on see, et nad on pikka aega ühes kohas töötanud ja neil on spetsiifiline haridus ja kogemus. Lisaks on nüüd paljudel ametikohtadel nõutav ka eesti keele oskus, mis on paljudele komistuskiviks," rääkis Teelahk.

"Sihtgrupi baasharidus on samuti vananenud või peaks see olema mingi uus baasharidus, kuna põlevkivisektoris jääb töökohti pikemas perspektiivis vähemaks," ütles Teelahk, lisades, et juulis alustas töötukassa ka uute meetmetega tasemeõppes osalemise toetamiseks. "Inimesed on väga usinalt läinud ka eesti keelt õppima ja meil on seda täna võimalik samuti toetada."

"Meie eesmärk on, et need inimesed saaks väärika töökoha ja ei jääks pikaajaliselt töötuks," sõnas Teelahk. "Kui nüüd VKG võtab 350 inimest tööle tagasi, siis püüame ülejäänud inimesi aktiviseerida. Aitame kandideerida ja kandideerimisdokumente vormistada," rääkis ta.

Uusi koondamislaineid ei tohiks Ida-Virumaal Teelahki sõnul praegu oodata olla. "Praegu ei oska ette näha sellised kollapseid," sõnas ta.

Nitrofert koondas eelmisel suvel kõik 421 töötajat, VKG teatas tänavu jaanuaris vajadusest koondada ligi 500 töötajat, kuid tegelikult jäi nende arv mõnevõrra väiksemaks, Eesti Energia koondas mullu suvel 114 kaevurit ja teatas aasta lõpus veel vajadusest vähendada Narva karjääris 150 töökohta.

Allikas: BNS



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema