Trumpi sõnul on ebatõenäoline, et Venemaa on demokraatide vastase küberrünnaku taga ({{commentsTotal}})

Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump lükkas tagasi väited, et Venemaa on hiljutise demokraatide vastase küberrünnaku taga.

Trumpi sõnul on ei saa öelda, et küberrünnaku eesmärk võis olla aidata teda Valgesse Majja püüdlemisel, vahendasid Reuters ja The New York Times.

"See on nii ebatõenäoline, see on naeruväärne," ütles Trump ajakirjanikele, lisades, et ta pole veendunud, et Venemaa on e-kirjade avaldamise taga.

"Ausalt, ma soovin, et mul oleks selline võim. Mulle meeldiks, kui mul oleks selline võim," ütles ta.

Pressikonverentsil pöördus Trump ka otse Venemaa poole. "Venemaa, kui sa kuulad, ma loodan, et sa suudad leida need kadunud olevad 30 000 e-kirja. Ma arvan, et meie ajakirjandus premeeriks sind selle eest," ütles Trump otse kaamerasse vaadates.

Kui temalt hiljem küsiti, kas ta tõesti kutsub välisriiki üles häkkima Hillary Clintoni elektronkirjade eraserverisse või sekkuma riigi valimistesse, tõrjus ta sellele vastamist. "See on presidendi otsustada," ütles ta.

Varem on Trump keeldunud ühemõtteliselt kutsuma Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles mitte sekkuma USA presidendivalimistesse. "Ma ei hakka ütlema Putinile, mida teha. Miks ma peaks ütlema Putinile, mida teha?" küsis Trump.

Ta lisas, et kui Venemaa või mõni muu välisriigi valitsus on küberrünnaku taga, siis see lihtsalt näitab, kui vähe austust on teisel riigil praeguse USA administratsiooni vastu. "President Trump oleks palju parem USA suhetele kui president Clinton," ütles Trump. "Ma ei arva, et ta (Putin - toim.) austab Clintonit," lisas ta.

Trumpi kommentaarid tulid ajal, mil teadlaste hinnangul on just Venemaa luureagentuurid demokraatide vastase küberrünnaku taga. USA president Barack Obama märkis näiteks, et praegu ei saa välistada võimalust, et Venemaa president Vladimir Putin üritab mõjutada USA presidendivalimisi.

Toimetaja: Merili Nael



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: