Michali sõnul pole varulaeva puhul vanus esmatähtis ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadam ostis Vjatšeslav Leedo ettevõttelt Saaremaa Laevakompanii parvlaeva Regula, kuna vähemalt üks Poolast ja Türgist ostetavatest uutest parvlaevadest ei jõua õigeks ajaks liinile. Hiljem jääb 1971. aastal ehitatud Regula varulaevaks. Kui endine majandusminister Juhan Parts nimetab tehingut tarbetu vanaraua soetamiseks, siis praeguse majandusministri Kristen Michali sõnul pole varulaeva puhul vanus tähtis.

Kui SLK ostis omal ajal Regula hinnanguliselt kahe miljoni euro eest, siis tänase tehingu hinda osapooled ei avalda, kuid TS Laevade juhatuse esimehe Kaido Padari kinnitusel jäid varulaeva otsimisel pakkumised vahemikku 4,5-6 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Regula osaks sai valik seetõttu, et lepingust tulenevalt ei ole kohustust omada uut laeva varulaevana, ei ole ka öeldud, kui suur see peab olema ja hinna-kvaliteedi suhe oli kõige parem ja mõistlikum," selgitas Padar.

Määravaks sai ka see, et Regula on jääklassiga laev. Olulist rolli mängis asjaolu, et üks neljast uuest parvlaevast, mida ehitab Poola laevatehas, saab valmis alles 1. detsembriks.

Endine majandusminister Juhan Parts on Regula ostu suhtes kriitiline, pidades varulaeva vajadust küsitavaks. "Kummaline. Milleks riigile sellist vanarauda vaja on? Tõesti raske seletada," kommenteeris ta.

Tema omaaegne uute laevade mudel nägi ette, et riik võidab, kui ostab laevad, aga opereerimine läheb erakätesse. "Kuna nüüd on millegi pärast valitud see mudel, et riik peab ka opereerima riigiettevõttena, siis seda enam tasub sellistel nõudmistel raha lugeda. Ja seda enam ei tasu osta 50 aasta vanust laeva," rääkis Parts.

Praeguse majandus- ja taristuministri Kristen Michali sõnul ei ole varulaeva puhul vanus esmatähtis.

"Kui lõppkokkuvõttes on siin ühel päeval kohal neli uut laeva, siis varulaev kindlasti ei pea olema kõige kallim ja kõige uuem," ütles ta.

Regula hinnatõusus minister midagi küsitavat ei näe. "Ma mäletan ka, kuidas rahareformi järgselt asjad olid palju odavamad. Tegelikult ikkagi asjad muutuvad kallimaks ajas ja eriti olukorras, kus turg on teataval määral piiratud," selgitas ta.

Alates 1. oktoobrist jätkab SLK Regula tehnilise opereerimisega ning esialgu jääb pardale ka nende meeskond.

"Me nagunii saame laeva kätte ju 30. septembri ööl vastu 1. oktoobrit. Siis on mõistlik kasutada sama meeskonda. Me oleme kokku leppinud, et kaks kuud on maksimumaeg, mida tänane meeskond edasi teenindab," rääkis Padar.

SLK juhatuse esimees Tõnis Rihvk lubab, et meeskond ei jää tööta ka pärast seda.

"Kompaniil on nii pikk ajalugu, ma usun, et meie mehed usaldavad meid. Nii et eks me leiame meestele tööd ja rakendust," kinnitas Rihvk.

Kui peaks juhtuma, et ka Türgist saabuvad laevad hilinevad, siis tuleb laevatehasel maksta TS Laevadele trahvi. Kui TS Laevad ei suuda ise 1. oktoobrist kohustusi täita, võib riik neid omakorda trahvida umbes viie miljoni euroga. Iga ärajäänud reisi puhul saab riik küsida 25 000 eurot.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: