Michali sõnul pole varulaeva puhul vanus esmatähtis ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadam ostis Vjatšeslav Leedo ettevõttelt Saaremaa Laevakompanii parvlaeva Regula, kuna vähemalt üks Poolast ja Türgist ostetavatest uutest parvlaevadest ei jõua õigeks ajaks liinile. Hiljem jääb 1971. aastal ehitatud Regula varulaevaks. Kui endine majandusminister Juhan Parts nimetab tehingut tarbetu vanaraua soetamiseks, siis praeguse majandusministri Kristen Michali sõnul pole varulaeva puhul vanus tähtis.

Kui SLK ostis omal ajal Regula hinnanguliselt kahe miljoni euro eest, siis tänase tehingu hinda osapooled ei avalda, kuid TS Laevade juhatuse esimehe Kaido Padari kinnitusel jäid varulaeva otsimisel pakkumised vahemikku 4,5-6 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Regula osaks sai valik seetõttu, et lepingust tulenevalt ei ole kohustust omada uut laeva varulaevana, ei ole ka öeldud, kui suur see peab olema ja hinna-kvaliteedi suhe oli kõige parem ja mõistlikum," selgitas Padar.

Määravaks sai ka see, et Regula on jääklassiga laev. Olulist rolli mängis asjaolu, et üks neljast uuest parvlaevast, mida ehitab Poola laevatehas, saab valmis alles 1. detsembriks.

Endine majandusminister Juhan Parts on Regula ostu suhtes kriitiline, pidades varulaeva vajadust küsitavaks. "Kummaline. Milleks riigile sellist vanarauda vaja on? Tõesti raske seletada," kommenteeris ta.

Tema omaaegne uute laevade mudel nägi ette, et riik võidab, kui ostab laevad, aga opereerimine läheb erakätesse. "Kuna nüüd on millegi pärast valitud see mudel, et riik peab ka opereerima riigiettevõttena, siis seda enam tasub sellistel nõudmistel raha lugeda. Ja seda enam ei tasu osta 50 aasta vanust laeva," rääkis Parts.

Praeguse majandus- ja taristuministri Kristen Michali sõnul ei ole varulaeva puhul vanus esmatähtis.

"Kui lõppkokkuvõttes on siin ühel päeval kohal neli uut laeva, siis varulaev kindlasti ei pea olema kõige kallim ja kõige uuem," ütles ta.

Regula hinnatõusus minister midagi küsitavat ei näe. "Ma mäletan ka, kuidas rahareformi järgselt asjad olid palju odavamad. Tegelikult ikkagi asjad muutuvad kallimaks ajas ja eriti olukorras, kus turg on teataval määral piiratud," selgitas ta.

Alates 1. oktoobrist jätkab SLK Regula tehnilise opereerimisega ning esialgu jääb pardale ka nende meeskond.

"Me nagunii saame laeva kätte ju 30. septembri ööl vastu 1. oktoobrit. Siis on mõistlik kasutada sama meeskonda. Me oleme kokku leppinud, et kaks kuud on maksimumaeg, mida tänane meeskond edasi teenindab," rääkis Padar.

SLK juhatuse esimees Tõnis Rihvk lubab, et meeskond ei jää tööta ka pärast seda.

"Kompaniil on nii pikk ajalugu, ma usun, et meie mehed usaldavad meid. Nii et eks me leiame meestele tööd ja rakendust," kinnitas Rihvk.

Kui peaks juhtuma, et ka Türgist saabuvad laevad hilinevad, siis tuleb laevatehasel maksta TS Laevadele trahvi. Kui TS Laevad ei suuda ise 1. oktoobrist kohustusi täita, võib riik neid omakorda trahvida umbes viie miljoni euroga. Iga ärajäänud reisi puhul saab riik küsida 25 000 eurot.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema