Eesistumise nihkumise tõttu tuleb Eestil oma tegevus lühemale ajale ära mahutada ({{commentsTotal}})

Eesti pool aastat varasem Euroopa Liidu eesistumine tähendab, et Brüsselisse tuleb lisainimesi saata oluliselt varem ning kiiremini peab edasi liikuma ka koolitusprogrammiga. Samuti üritatatakse uue ajakava osas jõuda kokkuleppele kultuurikatlaga, kus peaksid toimuma eesistumisega seotud kõrgetasemelised üritused.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise uus ajakava on juba valmis ning tõenäoliselt kinnitatakse see järgmise nädala alguses eesistumiskomisjonis ära, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esimene ja teine poolaasta Euroopa Liidu tegevustes ei ole päris sarnased, nii et nii mõningate suuremate ürituste kui ka väiksemate ürituste puhul on muudatused ja kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et teise poolaasta eesitumine on ajaliselt lühem selles mõttes, et august on Brüsseli-vaba kuu Euroopa Liidus ja aasta lõpeb ka varem, nii et me peame kogu oma tegevuse mahutama lühemale ajale," selgitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

Tema sõnul tuleb eelkõige nüüd kiiresti edasi liikuda kahel suunal: valmistada ette Eestis toimuvaid üritusi ning eesistumisega seotud inimesi.

Kui praegu töötab Brüsselis Eesti alalises esinduses umbes sada inimest, siis eesistumise ajal peaks see number olema poole suurem. 50 lisainimest pidi esialgu Brüsselisse minema jaanuaris, kuid nüüd tuleb nad sinna saata juba sügisel. Samuti tuleb kiiremini edasi liikuda koolitusprogrammiga.

"Koolitusgruppe on palju, ametnikke, kes sellega seotud on, on päris palju. Kokku on meeskonnas 1300 inimest, kui me arvestame nii sisuinimesi kui toetavaid valdkondi. Koolitusi on palju. Need lihtsalt toimuvad tihedamini ja koolitajad on need, kes saavad kõige suurema koormuse," rääkis Euroopa Liidu eesistumise personalijuht Kristi Täht.

Eesistumisega seotud ligi paarisajast üritusest peaks vähemalt kakskümmend kõrgetasemelist sündmust toimuma kultuurikatlas. Eesistumise logistikajuhi Toomas Tirsi sõnul hoiatati kultuurikatelt juba varem, et üritused võivad nihkuda pool aastat varasemaks.

"Me loodame jõuda kokkuleppele, et me saame ikkagi vastavalt ajakavale üritused kõik korraga või ühes kohas ära tehtud, et me ei pea eraldi kuskile mujale minema," ütles Tirs, kuid tõdes, et väga palju varuvariante ei ole.

Eesti on eesistumiskuludeks planeerinud 76 miljonit eurot, mis pidi jagunema kolme aasta peale. 2018. aastaks oli planeeritud 40 miljonit eurot. Rahandusminister Sven Sester ütles eelmisel nädalal, et sügisel tuleb riigieelarve kokkupanekul arvestada, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: