Eesistumise nihkumise tõttu tuleb Eestil oma tegevus lühemale ajale ära mahutada ({{commentsTotal}})

Eesti pool aastat varasem Euroopa Liidu eesistumine tähendab, et Brüsselisse tuleb lisainimesi saata oluliselt varem ning kiiremini peab edasi liikuma ka koolitusprogrammiga. Samuti üritatatakse uue ajakava osas jõuda kokkuleppele kultuurikatlaga, kus peaksid toimuma eesistumisega seotud kõrgetasemelised üritused.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise uus ajakava on juba valmis ning tõenäoliselt kinnitatakse see järgmise nädala alguses eesistumiskomisjonis ära, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esimene ja teine poolaasta Euroopa Liidu tegevustes ei ole päris sarnased, nii et nii mõningate suuremate ürituste kui ka väiksemate ürituste puhul on muudatused ja kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et teise poolaasta eesitumine on ajaliselt lühem selles mõttes, et august on Brüsseli-vaba kuu Euroopa Liidus ja aasta lõpeb ka varem, nii et me peame kogu oma tegevuse mahutama lühemale ajale," selgitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

Tema sõnul tuleb eelkõige nüüd kiiresti edasi liikuda kahel suunal: valmistada ette Eestis toimuvaid üritusi ning eesistumisega seotud inimesi.

Kui praegu töötab Brüsselis Eesti alalises esinduses umbes sada inimest, siis eesistumise ajal peaks see number olema poole suurem. 50 lisainimest pidi esialgu Brüsselisse minema jaanuaris, kuid nüüd tuleb nad sinna saata juba sügisel. Samuti tuleb kiiremini edasi liikuda koolitusprogrammiga.

"Koolitusgruppe on palju, ametnikke, kes sellega seotud on, on päris palju. Kokku on meeskonnas 1300 inimest, kui me arvestame nii sisuinimesi kui toetavaid valdkondi. Koolitusi on palju. Need lihtsalt toimuvad tihedamini ja koolitajad on need, kes saavad kõige suurema koormuse," rääkis Euroopa Liidu eesistumise personalijuht Kristi Täht.

Eesistumisega seotud ligi paarisajast üritusest peaks vähemalt kakskümmend kõrgetasemelist sündmust toimuma kultuurikatlas. Eesistumise logistikajuhi Toomas Tirsi sõnul hoiatati kultuurikatelt juba varem, et üritused võivad nihkuda pool aastat varasemaks.

"Me loodame jõuda kokkuleppele, et me saame ikkagi vastavalt ajakavale üritused kõik korraga või ühes kohas ära tehtud, et me ei pea eraldi kuskile mujale minema," ütles Tirs, kuid tõdes, et väga palju varuvariante ei ole.

Eesti on eesistumiskuludeks planeerinud 76 miljonit eurot, mis pidi jagunema kolme aasta peale. 2018. aastaks oli planeeritud 40 miljonit eurot. Rahandusminister Sven Sester ütles eelmisel nädalal, et sügisel tuleb riigieelarve kokkupanekul arvestada, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse.

Toimetaja: Merili Nael



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.