Ministeeriumi hinnangul ületas pimedate kooli direktor nägemispuudeta lapsi vastu võttes oma volitusi ({{commentsTotal}})

Haridusministeerium lõpetas erakorraliselt töölepingu nägemispuudega õpilastele mõeldud Tartu Emajõe kooli direktori Arvo Pattakuga. Ehkki seaduse järgi otsustab direktor haridusliku erivajadusega õpilaste kooli vastu võtmise, leiab ministeerium, et Pattak ületas volitusi, kui võttis kooli õpilasi, kellel pole nägemispuuet.

Arvo Pattak on haridusministeeriumi sõnul viie aasta jooksul eiranud 2011. aastal kehtestatud nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise korda. Nii on tekkinud olukord, kus peaaegu pooled kooli 56 õpilasest ei vasta ministeeriumi hinnangul kooli sihtgrupile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

11 aastat Tartu Emajõe kooli direktorina töötanud Pattak ütles aga, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord on liiga jäik. Enne 2011. aastat oli kord Pattaku hinnangul paindlikum.

"Häda on selles, et silmahaigusi ja pimedust ei saa ainult kolme kriteeriumiga ära tähistada. Silmahaigusi on palju rohkem. Silma valgustundlikkus, silmad väsivad ja seal on ka muid silmahaigusi. Neljas punkt, mis meil välja jäeti, nõuab erimetoodikat, eripedagoogikat, eritingimusi, vahendeid. See jäeti lihtsalt välja," rääkis Pattak.

Tema sõnul ei tohiks vastuvõtutingimused arvestada vaid nägemisteravuse ja vaatevälja numbrilisi näitajaid.

Pattak ütles, et Tartu Emajõe kool on vastuvõtutingimustesse jätnud sisse lisatingimuse, mis võimaldab arvestada lapse individuaalseid erisusi. Seetõttu peaks haridusministeerium tema hinnangul praegu kehtivat korda muutma.

"Kooli tulevad õpilased ja kui seda regulatsiooni ei muudeta, siis teatud õpilasi me vastu võtta ei saa, kuigi neil on nägemispuue," märkis Pattak.

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oleks Arvo Pattak pidanud juba varem tõstatama vastuvõtutingimuste muutmise vajaduse. Ministeeriumi sõnul ei õigusta kehtivate vastuvõtutingimuste kriitika nende eiramist.

"Kui regulatsioon ei vasta päris elu vajadustele, siis peab tegema ettepaneku regulatsiooni muuta ja see oli ka põhiline etteheide koolijuhile," selgitas Trummal.

Tema sõnul on võimalik, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord tulevikus muutub.

"Oleme kavandanud, et juba sügisel kutsume kokku koolispetsialistid ja nägemispuuetega inimeste organisatsioonide esindajad ja siis arutame, kas see regulatsioon ja metoodika vastab tänapäeva vajadustele ja nõuetele," ütles Trummal.

Sel aastal toimub vastuvõtt Tartu Emajõe kooli veel kehtiva korra alusel.

Toimetaja: Merili Nael



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: