Ministeeriumi hinnangul ületas pimedate kooli direktor nägemispuudeta lapsi vastu võttes oma volitusi ({{commentsTotal}})

Haridusministeerium lõpetas erakorraliselt töölepingu nägemispuudega õpilastele mõeldud Tartu Emajõe kooli direktori Arvo Pattakuga. Ehkki seaduse järgi otsustab direktor haridusliku erivajadusega õpilaste kooli vastu võtmise, leiab ministeerium, et Pattak ületas volitusi, kui võttis kooli õpilasi, kellel pole nägemispuuet.

Arvo Pattak on haridusministeeriumi sõnul viie aasta jooksul eiranud 2011. aastal kehtestatud nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise korda. Nii on tekkinud olukord, kus peaaegu pooled kooli 56 õpilasest ei vasta ministeeriumi hinnangul kooli sihtgrupile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

11 aastat Tartu Emajõe kooli direktorina töötanud Pattak ütles aga, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord on liiga jäik. Enne 2011. aastat oli kord Pattaku hinnangul paindlikum.

"Häda on selles, et silmahaigusi ja pimedust ei saa ainult kolme kriteeriumiga ära tähistada. Silmahaigusi on palju rohkem. Silma valgustundlikkus, silmad väsivad ja seal on ka muid silmahaigusi. Neljas punkt, mis meil välja jäeti, nõuab erimetoodikat, eripedagoogikat, eritingimusi, vahendeid. See jäeti lihtsalt välja," rääkis Pattak.

Tema sõnul ei tohiks vastuvõtutingimused arvestada vaid nägemisteravuse ja vaatevälja numbrilisi näitajaid.

Pattak ütles, et Tartu Emajõe kool on vastuvõtutingimustesse jätnud sisse lisatingimuse, mis võimaldab arvestada lapse individuaalseid erisusi. Seetõttu peaks haridusministeerium tema hinnangul praegu kehtivat korda muutma.

"Kooli tulevad õpilased ja kui seda regulatsiooni ei muudeta, siis teatud õpilasi me vastu võtta ei saa, kuigi neil on nägemispuue," märkis Pattak.

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oleks Arvo Pattak pidanud juba varem tõstatama vastuvõtutingimuste muutmise vajaduse. Ministeeriumi sõnul ei õigusta kehtivate vastuvõtutingimuste kriitika nende eiramist.

"Kui regulatsioon ei vasta päris elu vajadustele, siis peab tegema ettepaneku regulatsiooni muuta ja see oli ka põhiline etteheide koolijuhile," selgitas Trummal.

Tema sõnul on võimalik, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord tulevikus muutub.

"Oleme kavandanud, et juba sügisel kutsume kokku koolispetsialistid ja nägemispuuetega inimeste organisatsioonide esindajad ja siis arutame, kas see regulatsioon ja metoodika vastab tänapäeva vajadustele ja nõuetele," ütles Trummal.

Sel aastal toimub vastuvõtt Tartu Emajõe kooli veel kehtiva korra alusel.

Toimetaja: Merili Nael



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.