Ministeeriumi hinnangul ületas pimedate kooli direktor nägemispuudeta lapsi vastu võttes oma volitusi ({{commentsTotal}})

Haridusministeerium lõpetas erakorraliselt töölepingu nägemispuudega õpilastele mõeldud Tartu Emajõe kooli direktori Arvo Pattakuga. Ehkki seaduse järgi otsustab direktor haridusliku erivajadusega õpilaste kooli vastu võtmise, leiab ministeerium, et Pattak ületas volitusi, kui võttis kooli õpilasi, kellel pole nägemispuuet.

Arvo Pattak on haridusministeeriumi sõnul viie aasta jooksul eiranud 2011. aastal kehtestatud nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise korda. Nii on tekkinud olukord, kus peaaegu pooled kooli 56 õpilasest ei vasta ministeeriumi hinnangul kooli sihtgrupile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

11 aastat Tartu Emajõe kooli direktorina töötanud Pattak ütles aga, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord on liiga jäik. Enne 2011. aastat oli kord Pattaku hinnangul paindlikum.

"Häda on selles, et silmahaigusi ja pimedust ei saa ainult kolme kriteeriumiga ära tähistada. Silmahaigusi on palju rohkem. Silma valgustundlikkus, silmad väsivad ja seal on ka muid silmahaigusi. Neljas punkt, mis meil välja jäeti, nõuab erimetoodikat, eripedagoogikat, eritingimusi, vahendeid. See jäeti lihtsalt välja," rääkis Pattak.

Tema sõnul ei tohiks vastuvõtutingimused arvestada vaid nägemisteravuse ja vaatevälja numbrilisi näitajaid.

Pattak ütles, et Tartu Emajõe kool on vastuvõtutingimustesse jätnud sisse lisatingimuse, mis võimaldab arvestada lapse individuaalseid erisusi. Seetõttu peaks haridusministeerium tema hinnangul praegu kehtivat korda muutma.

"Kooli tulevad õpilased ja kui seda regulatsiooni ei muudeta, siis teatud õpilasi me vastu võtta ei saa, kuigi neil on nägemispuue," märkis Pattak.

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oleks Arvo Pattak pidanud juba varem tõstatama vastuvõtutingimuste muutmise vajaduse. Ministeeriumi sõnul ei õigusta kehtivate vastuvõtutingimuste kriitika nende eiramist.

"Kui regulatsioon ei vasta päris elu vajadustele, siis peab tegema ettepaneku regulatsiooni muuta ja see oli ka põhiline etteheide koolijuhile," selgitas Trummal.

Tema sõnul on võimalik, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord tulevikus muutub.

"Oleme kavandanud, et juba sügisel kutsume kokku koolispetsialistid ja nägemispuuetega inimeste organisatsioonide esindajad ja siis arutame, kas see regulatsioon ja metoodika vastab tänapäeva vajadustele ja nõuetele," ütles Trummal.

Sel aastal toimub vastuvõtt Tartu Emajõe kooli veel kehtiva korra alusel.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: