Davutoglu: mina andsin korralduse Vene sõjalennuki allatulistamiseks ({{commentsTotal}})

Türgi endine peaminister Ahmet Davutoglu
Türgi endine peaminister Ahmet Davutoglu Autor/allikas: Ozan Kose/AFP/Scanpix

Türgi endine peaminister Ahmet Davutoglu ütles, et tema oli see, kes andis mullu novembris korralduse Venemaa sõjalennuki tulistamiseks. Ta lisas, et korraldus ei olnud antud spetsiaalselt Vene lennuki kohta, vaid üldine juhis Türgi õhuruumi kaitsmiseks.

Eile ütles Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek, et Vene lennuki 24. novembril alla tulistanud Türgi lendurid tegid selle otsuse ise.

Davutoglu ütles aga täna, et tema andis selleks korralduse, vahendas Hurriyet Daily News.

"Vastavalt meie riigi tavadele, annab peaminister volitused jõu kasutamiseks kirjaliku direktiivina peastaabile. Ma andsin sellise korralduse 10. oktoobril," ütles Davutoglu 15. juulil intervjuus eratelekanalile NTV.

"Neid jõu kasutamise reegleid rakendatakse mitte ainult Süüria lennukite, vaid kõigi vastu, kes Türgi õhuruumi rikuvad," seisab Davutoglu sõnul 10. oktoobri korralduses.

Varasem korraldus ütles, et "kõik Süüria lennukid, mis Süüriast Türgi poole tulevad, on oht ja tuleks alla tulistada". Selline korraldus anti sõjaväele 2012. aastal, pärast Türgi luurelennuki F-4 Phantom allatulistamist.

Endise peaministri sõnul tuli selline muudatus pärast seda, kui Venemaa sõjalennukid korduvalt Türgi õhuruumi rikkusid.

Davutoglu sõnul polnud mingit probleemi jõu kasutamise reeglite täitmisega, sest tegemist oli Türgi õhuruumi kaitsmise küsimusega.

"Pole õige tõstatada küsimusi kaheksa kuud pärast intsidenti. Ma võtaks samasuguse poliitilise vastutuse ka siis, kui se juhtunuks täna," lisas ekspeaminister.

Türgi sõjalennukid tulistasid 24. novembril alla Vene sõjalennuki. Juhtum viis diplomaatilise kriisini kahe riigi suhetes, mis leevenesid alles hiljuti, kui Türgi president Tayyip Erdogan juulis Venemaa presidendile Vladimir Putinile saadetud kirjas kahetsust avaldas.

Türgi praegune juhtkond on väitnud, et Vene sõjalennuki tulistasid alla riigipöördekatse korraldanud Fethullah Güleni liikumisse kuuluvad sõdurid.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: