Kaido Padar ei muudaks parvlaevade ostu puhul midagi ({{commentsTotal}})

TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et ei muudaks parvlaevade ostu puhul midagi ning viiks ka täna laevaehituse erinevatesse tehastesse laiali.

Padar rääkis ETV saates "Pöörijoon", et ehitusgraafikud kõigi nelja parvlaeva puhul on väga pingelised. Ta lisas, et täna pole enam mingi saladus, et TS Laevad valmistub ka kõige mustemateks stsenaariumiteks selleks, et kui peaks midagi juhtuma, siis ükski inimene ei pea muretsema, et ta mandrile või saarele ei saa.

"Must stsenaarium tähendab seda, et meil on olemas asenduslaevad, kui peaks mingi tõrge tekkima, et meil on variandid, et nii kaua, kui näiteks peaks mõni laev veel hiljaks jääma, siis me saame kenasti oma rahva ära teenindada," rääkis ta.

Kuigi must stsenaarium tähendab lisakulusid, on see Padari sõnul osa äriplaanist ja selle pärast muretsema ei pea. "Kümne aasta vaates, mille peale on äriplaan tehtud, ta suurt mõju ei oma tegelikult," kinnitas ta.

Padar tõdes, et kindlasti saavad uued parvlaevad ja uus teenindus alguses kriitikat. "Oleme arvestanud sellega ja eks oleme õppinud nii Estonian Airist kui ka Elronist ja proovime neid vigu vältida. Me oleme valmis vabandama, kui miski kedagi väga vihastab," sõnas ta.

Padar ütles, et tagantjärele mõeldes ta parvlaevade soetamisel midagi ei muudaks.

"Olen palju mõelnud lepingute peale ja kui täna oleks teha, siis ma teeks samamoodi - maandaks riske ja viiks laevaehituse erinevatesse tehastesse laiali. See on õige, mitte panna õunu ühte korvi. Ma väga loodan, et eestlane saab aru sellest, et me ei tee seda endale, teeme seda Eesti rahvale," rääkis ta.

Sadamates pole tema sõnul uute laevade jaoks muudatusi vaja teha. Pigem on suurim väljakutse sadamates seotud kassade tööle saamisega ööl vastu 1. oktoobrit.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: