5 uudist, mida teada täna hommikul: terrorioht pole Eestis suurenenud, sinivetikad Saaremaal, algab Viljandi folk ({{commentsTotal}})

28. juuli uudispäeva sissejuhatus.
28. juuli uudispäeva sissejuhatus. Autor/allikas: ERR

Tere hommikust! Siin on teemad, millega end 28. juuli uudispäeva eel kurssi viia.

Tallinna lennujaama ähvardaja leidmata, ohutase pole siiski tõusnud

Inimest, kes esmaspäeval Eestist Saksamaale suunduvatele lennukitele pommiähvarduse tegi, ei ole veel tabatud. Turvakontroll lennujaamas on endiselt tavapärasest rangem ja politsei tähelepanu kõrgendatud, kuid terroriohutaset ei ole Eesti julgeolekuasutused tõstnud.

Kuumalaine nõuab enda eest hoolitsemist

Viimaste päevade lämbed ilmad on küll maiustuseks päikesevannide võtjatele, kuid ohtlikud nõrgema palavustaluvusega inimestele. Teisipäeval viis kiirabi Tallinnas haiglasse kolm kuumakurnatuse saanud inimest.

Arstid soovitavad: joo piisavalt vett, väldi kohvi ja alkoholi. Istu rohkem varjus või mine enese jahutamiseks ujuma. Kinnises ruumis viibimine pole hea - tee aken lahti ja pane toas õhk liikuma.

Tänane ilmateade: pärastlõunal hakkab saartel välkuma ja ladistama

Pilvisus tiheneb ning enamasti pärastlõunal, alates saartest sajab hoovihma, on äikest. Sadu on mitmel pool tugev. Puhub enamasti idakaare tuul 3-9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Õhutemperatuur on 21..27°C.

Allikas: Ilmateenistus

Sinivetikad Saaremaal

ERRi raadiouudised vahendavad merebioloog Annely Enkelet, kes kinnitas, et Leisi ja Orissaare randades on vohama hakanud Eesti vete ohtlikuim sinivetikas nodularia spumigena. Ametlikke analüüse veel tehtud ei ole, kuid mitteametlikud tulemused näitavad, et vetikat on mõlemas rannas palju. Just Nodularia spumigena on mürgine vetikate liik. Vetikat leiti ka rannaääres kaugemalt, läbipaistvast veest, ka seal leidus vetikat palju.

Euroopa Liidu lipud lehvivad täna ligi 150-s vallas ja linnas üle Euroopa

Soome idapiiril paiknev Joensuu linn tegi ettepaneku heisata täna omavalitsustes ja linnades Euroopa Liidu lipp, mis sümboliseeriks Euroopa ühtsust ja koostööd ja näitaks, et killustamise asemel tuleks ühiselt probleemide lahendusi otsida.

Eestis tõmbavad tähise lipu vardassse Tartu ja Valga, üle Euroopa heisatakse üleskutse peale üle 145 lipu.

Kõlagu naiste hääl! Algab 24. Viljandi pärimusmuusikafestival

1993. aastal esimest korda peetud Viljandi pärimusmuusika festival kutsub tänasest juab 24. korda külla. Toru- ja parmupilli, jauramite, kitarride, kannelde ja seto leelo kõlab Viljandi lossimägedes tänasest pühapäevani.

ERR teeb teeb Klassikaraadio vahendusel festivalilt iga päev otseülekandeid. Tänane saade algab kell 22.00

Tänavuse festivali teema on "Naiste hääl". "Selle kaudu tahame pöörata tähelepanu naiste eneseväljendusele laulu ja pillimängu kaudu nii siinkandis kui ka mujal maailmas, nii nüüd kui ka ennemuiste. Mil viisil puudutab meid tänapäeva Eesti naislauljate looming? Milliseid sõnumeid nende hääled meieni kannavad? Kuidas kõnetavad meid kaugete külaliste hääled? Kui erinev on Mali ja Poola naistelaul? Miks Iiri rahvuspilli harfi mängivad pigem naised kui mehed? Kõik need ja paljud teised küsimused on meid vaevanud ja ootavad vastuseid," kirjutab folk.ee.

Festivali tunnuskujunduse autor on Eili Lepik. "Minu jaoks on naiste hääles sama palju erinevaid varjundeid kui lindudel sulestikus. Just seepärast on kujunduse keskmes kolm rahvariides linnukest, ümbritsemas suvine loodus, värvid ja soojus“, kommenteeris Lepik lehele folk.ee.

Veel huvitavat lugemist: Inimese ninas elab antibiootikumi tootev bakter

Seni on antibiootikume otsitud bakterite juurest, mis elavad pinnases. Pinnasest aga enam uusi baketreid ei leita. Peatselt avaldatava uuring aga asus esimest korda antibiootikume tootvaid baktereid otsima inimese kehast.

Uuringu üks autoritest Tübingeni ülikooli professor Berhard Kismer selgitas, et tegelikult oli nina sellise bakteri leidmiseks üllatulik organ. “Seal pole ju midagi peale natuke soolase keskkonna.”



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: