Regulale konkreetset äriplaani ei ole ({{commentsTotal}})

Valdo Kalm
Valdo Kalm Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul oli Regula ostmine läbimõeldud ja vajalik tehing ning laev leiab kindlasti sihipärast kasutamist - praegu varulaevale siiski konkreetset äriplaani ei ole.

"Kui kõik neli uut laeva on käes ja sõidavad ideaalselt, siis tõepoolest võib varulaevana soetatud Regula mõnda aega seista, kuid oleme kindlad, et juba tuleval suvel leiab ta rakendust mandri ja saarte vahel täiendava laevana," ütles Kalm ERR-i uudisteportaalile.

Kalm ütles, et Tallinna Sadam alles võtab Saaremaa Laevakompaniilt turgu üle ja Regula esimene eesmärk on 1. oktoobrist liinil asenduslaevana.

Tulevikus pole Kalmu sõnul välistatud Regula kasutuselevõtmine mõnel muul liinil, samuti selle prahtimine ehk TS Laevad annaks selle lepingu alusel kasutamiseks mõnele teisele ettevõttele teatud kindlaks merereisiks või kokkulepitud perioodiks.

Kalm kordas TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padari öeldut, et Regula oli parim valik turul pakutavatest laevadest nii oma hinna kui kvaliteedi poolest. Samuti rõhutas Kalm, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud leping nägi lisaks neljale uuele laevale ette ühe varulaeva olemasolu.

"Varulaeva puhul ei ole ettekirjutust, et see peab olema uus. Turu uurimisel tehti korralik eeltöö, samuti kontrolliti põhjalikult Regulat ja võib häbenemata öelda, et seda laeva on hästi hoitud," rääkis Valdo Kalm. Ta tõi näiteks, et mõned Vahemerel sõitvad laevad, mis olid samuti müügis, vajanuks töökorda seadmiseks miljoni või kahe miljoni suurust investeeringut.

"Regula on varulaevaks plaanitud kümneks aastaks ja investeerida tuleb sellesse summa, mis jääb mõnesaja tuhande euro piiresse," ütles Kalm.

Toimetaja: Indrek Kuus



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: