Politsei on tänavu teenistusrelva kasutanud neljal korral ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tänavu on politseinikud teenistusülesandeid täites kasutanud tulirelva neljal korral. Eelmisel aastal kasutati tulirelva samuti neljal korral.

Hoiatuslasu tegemine politseinikke noaga rünnanud isiku kinnipidamiseks Kohtla-Nõmmel

20. veebruaril täitsid patrullpolitseinikud Nikita ja Alvar Kohtla-Nõmme alevikus tööülesandeid, kui märkasid peale kella 21-te alkoholi tarvitamise tunnustega meest sõiduteel kõndimas ja otsustasid teda kontrollida. Politseinikud paigutasid ta väärteo koostamiseks politseiautosse. Mees aga ärritus, pani käe jope taskusse ja võttis välja noa. Nikita ja Alvar väljusid kiiresti sõidukist, kuid mees jõudis noaga tabada Nikita politseivormi käist. Mees ähvardas politseinikke ning kuna gaasirelv ei olnud tuule tõttu tõhus vahend tema peatamiseks võttis patrullpolitseinik Alvar välja teenistusrelva, suunas selle ründaja suunas ja andis korraldusi rünnak lõpetada. Mees ei allunud ning Alvar tulistas õhku kokku neli hoiatuslasku. Mees keeras korrakaitsjatele selja ning hakkas neist eemalduma, misjärel politseinikud ta kinni pidasid.

Hoiatuslasu tegemine tagaotsitava kinnipidamisel Võnnu alevikus

20. märtsil kella 13 ajal põgenes Tartumaal Võnnus asuvast korterist rõdu kaudu tagaotsitav mees. Politseinik jooksis mehele järgi ning kui tagaotsitav hakkas suvalise rattaga põgenema, tegi politseinik õhku kaks hoiatuslasku, misjärel mees peatus ja korrakaitsja pidas ta kinni.

Hoiatuslasu tegemine tapmises kahtlustatava isiku kinnipidamiseks Viljandis

12. aprilli keskpäeva ajal sai politsei teate, et Viljandis Valuoja puiesteel asuvas kortermajas lõhub keegi ukse taga. Politseinikud saabusid sündmuskohale ja kuulsid koridoris laske. Koheselt anti juhtunust teistele patrullidele teada. Mõni minut hiljem väljus maja trepikojast tumedates riietes meesterahvas, kes hakkas majast eemale jooksma. Politseinik andis talle korralduse seisma jäämiseks, kuid mees ei allunud ja jooksis edasi. Korrakaitsja tegi tema kinnipidamiseks teenistuspüstoliga PM ühe hoiatuslasu õhku, mille tulemusel kortermajast välja jooksnud mees jäi seisma ning politseinikud pidasid ta kinni. Kinnipidamise käigus keegi viga ei saanud. Kuriteos kahtlustatav 38-aastane mees on varasemalt kinnises raviasutuses viibinud.

Leedu autovargad

Viimane kord kui politseinikud tulistasid kurjategija suunas, oli siis, kui Leedu autovargaid kinni peeti. Viljandimaal Karksi-Nuia lähistel toimus politseioperatsioon, mille käigus peeti kinni kolm autovarguses kahtlustatavat. Kahtlustatavad liikusid sel ajal Tartu lähistelt varastatud maasturi BMW X5 ja saateautoga Viljandi maakonna suunas. Teesuluni jõudes ja politseinikke märgates suurendas varastatud BMW-ga sõitnud autojuht kiirust ning püüdis politseiametnikke rammida. Suurema ohu välistamiseks ja enesekaitseks kasutasid politseinikud sõiduki peatamiseks teenistusrelva sihtides nii auto rehvidesse kui mootorisse. 

Mullu kasutati relva neljal korral

Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koori sõnul kasutasid politseinikud mullu tulirelva neljal korral, neist korra mittepeatanud sõiduki peatamiseks, korra ründe tõkestamiseks ja kahel juhul hoiatuslasu sooritamiseks.

Nendest ärevaim olukord oli 21. novembril Viljandimaal, kus alkoholi tarvitanud mees muutus ohtlikuks. Kui politseinikud jõudsid sündmuskohta, nägid nad teel kirvega meest seismas. Korrakaitsjad andsid korduvalt korraldusi kirvest loobuda, kuid mees hakkas vormikandjate suunas liikuma.

Üks politseinik tegi õhku kaks hoiatuslasku, kuid mees ei allunud korraldustele. Kohale saabus ka teine patrull, kelle suunas agressiivne mees hakkas liikuma. Järgmised hoiatuslasud õhku ja pinnasesse teada ei peatanud, misjärel sooritas korrakaitsja lasud mehe nuga hoidva käe suunas. Mees peeti kinni ning tal tuvastati paremal käel läbiv kuulihaav.

Kõikidest relva kasutamistet tuleb teatada

Koor tõi välja, et kõikidest tulirelvaga seotud intsidentidest on politseinik kohustatud teatama oma vahetule ülemusele.

"Neid analüüsib politsei- ja piirivalveameti turvataktikatalitus põhjalikult. Analüüsi tulemusi saavad eriettevalmistuse läbinud instruktorid kasutada korrakaitsjate treenimisel," sõnas Koor.

Tema sõnul on relva kasutamine vahetu ohu tõrjumiseks küll viimane abivahend, kuid aastas tuleb ette sündmusi, kus politseinikel tuleb kriitilistes olukordades relva kasutada,

"Politseinikud peavavad olukordi ja võimalikke ohte hindama ning vastavalt sellele võtma kasutusele sobivad meetmed. Eluohtliku sündmuse korral tehakse suurema kahju vältimiseks hoiatuslask, valides selleks sobiv ja ohutuim hetk. Samas ei pruugi ründe iseloom selleks alati võimalust jätta," rääkis Koor.

Koor märkis, et iga politseipoolse relvakasutuse puhul järgneb analüüs ning juhul kui keegi saab viga või lausa hukkub alustatakse kriminaalmenetlus, mis selgitab välja, kas relva kasutamine konkreetses olukorras oli õigustatud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.
Eesti on osalenud aruteludes ISISe vastase koalitsiooni moodustamiseks

ISIS-e vastase suure koalitsiooni moodustamiseks on Eesti juba pidanud konsultatsioone nii USA kui ka teiste partneritega, tunnistas kaitseminister Margus Tsahkna. Eesti osaleb praegu Iraagis treeningmissioonil kümne kaitseväelasega, kuid mis võiks saada Eesti panuseks võitluses ISIS-ega, on arutelu teema.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.