Politsei on tänavu teenistusrelva kasutanud neljal korral ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tänavu on politseinikud teenistusülesandeid täites kasutanud tulirelva neljal korral. Eelmisel aastal kasutati tulirelva samuti neljal korral.

Hoiatuslasu tegemine politseinikke noaga rünnanud isiku kinnipidamiseks Kohtla-Nõmmel

20. veebruaril täitsid patrullpolitseinikud Nikita ja Alvar Kohtla-Nõmme alevikus tööülesandeid, kui märkasid peale kella 21-te alkoholi tarvitamise tunnustega meest sõiduteel kõndimas ja otsustasid teda kontrollida. Politseinikud paigutasid ta väärteo koostamiseks politseiautosse. Mees aga ärritus, pani käe jope taskusse ja võttis välja noa. Nikita ja Alvar väljusid kiiresti sõidukist, kuid mees jõudis noaga tabada Nikita politseivormi käist. Mees ähvardas politseinikke ning kuna gaasirelv ei olnud tuule tõttu tõhus vahend tema peatamiseks võttis patrullpolitseinik Alvar välja teenistusrelva, suunas selle ründaja suunas ja andis korraldusi rünnak lõpetada. Mees ei allunud ning Alvar tulistas õhku kokku neli hoiatuslasku. Mees keeras korrakaitsjatele selja ning hakkas neist eemalduma, misjärel politseinikud ta kinni pidasid.

Hoiatuslasu tegemine tagaotsitava kinnipidamisel Võnnu alevikus

20. märtsil kella 13 ajal põgenes Tartumaal Võnnus asuvast korterist rõdu kaudu tagaotsitav mees. Politseinik jooksis mehele järgi ning kui tagaotsitav hakkas suvalise rattaga põgenema, tegi politseinik õhku kaks hoiatuslasku, misjärel mees peatus ja korrakaitsja pidas ta kinni.

Hoiatuslasu tegemine tapmises kahtlustatava isiku kinnipidamiseks Viljandis

12. aprilli keskpäeva ajal sai politsei teate, et Viljandis Valuoja puiesteel asuvas kortermajas lõhub keegi ukse taga. Politseinikud saabusid sündmuskohale ja kuulsid koridoris laske. Koheselt anti juhtunust teistele patrullidele teada. Mõni minut hiljem väljus maja trepikojast tumedates riietes meesterahvas, kes hakkas majast eemale jooksma. Politseinik andis talle korralduse seisma jäämiseks, kuid mees ei allunud ja jooksis edasi. Korrakaitsja tegi tema kinnipidamiseks teenistuspüstoliga PM ühe hoiatuslasu õhku, mille tulemusel kortermajast välja jooksnud mees jäi seisma ning politseinikud pidasid ta kinni. Kinnipidamise käigus keegi viga ei saanud. Kuriteos kahtlustatav 38-aastane mees on varasemalt kinnises raviasutuses viibinud.

Leedu autovargad

Viimane kord kui politseinikud tulistasid kurjategija suunas, oli siis, kui Leedu autovargaid kinni peeti. Viljandimaal Karksi-Nuia lähistel toimus politseioperatsioon, mille käigus peeti kinni kolm autovarguses kahtlustatavat. Kahtlustatavad liikusid sel ajal Tartu lähistelt varastatud maasturi BMW X5 ja saateautoga Viljandi maakonna suunas. Teesuluni jõudes ja politseinikke märgates suurendas varastatud BMW-ga sõitnud autojuht kiirust ning püüdis politseiametnikke rammida. Suurema ohu välistamiseks ja enesekaitseks kasutasid politseinikud sõiduki peatamiseks teenistusrelva sihtides nii auto rehvidesse kui mootorisse. 

Mullu kasutati relva neljal korral

Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koori sõnul kasutasid politseinikud mullu tulirelva neljal korral, neist korra mittepeatanud sõiduki peatamiseks, korra ründe tõkestamiseks ja kahel juhul hoiatuslasu sooritamiseks.

Nendest ärevaim olukord oli 21. novembril Viljandimaal, kus alkoholi tarvitanud mees muutus ohtlikuks. Kui politseinikud jõudsid sündmuskohta, nägid nad teel kirvega meest seismas. Korrakaitsjad andsid korduvalt korraldusi kirvest loobuda, kuid mees hakkas vormikandjate suunas liikuma.

Üks politseinik tegi õhku kaks hoiatuslasku, kuid mees ei allunud korraldustele. Kohale saabus ka teine patrull, kelle suunas agressiivne mees hakkas liikuma. Järgmised hoiatuslasud õhku ja pinnasesse teada ei peatanud, misjärel sooritas korrakaitsja lasud mehe nuga hoidva käe suunas. Mees peeti kinni ning tal tuvastati paremal käel läbiv kuulihaav.

Kõikidest relva kasutamistet tuleb teatada

Koor tõi välja, et kõikidest tulirelvaga seotud intsidentidest on politseinik kohustatud teatama oma vahetule ülemusele.

"Neid analüüsib politsei- ja piirivalveameti turvataktikatalitus põhjalikult. Analüüsi tulemusi saavad eriettevalmistuse läbinud instruktorid kasutada korrakaitsjate treenimisel," sõnas Koor.

Tema sõnul on relva kasutamine vahetu ohu tõrjumiseks küll viimane abivahend, kuid aastas tuleb ette sündmusi, kus politseinikel tuleb kriitilistes olukordades relva kasutada,

"Politseinikud peavavad olukordi ja võimalikke ohte hindama ning vastavalt sellele võtma kasutusele sobivad meetmed. Eluohtliku sündmuse korral tehakse suurema kahju vältimiseks hoiatuslask, valides selleks sobiv ja ohutuim hetk. Samas ei pruugi ründe iseloom selleks alati võimalust jätta," rääkis Koor.

Koor märkis, et iga politseipoolse relvakasutuse puhul järgneb analüüs ning juhul kui keegi saab viga või lausa hukkub alustatakse kriminaalmenetlus, mis selgitab välja, kas relva kasutamine konkreetses olukorras oli õigustatud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.