Ida-Viru maavanem kaalub maanteeameti suhtes järelevalve algatamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi kaalub pärast neljapäeval toimunud kohtumist maanteeameti peadirektori Priit Saukiga võimalust teha majandusministeeriumile ettepanek maanteeameti suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) Noormägi ütles BNS-ile, et kohtumise kõige olulisemad teemad olid sõidukijuhieksamite sooritamine Narvas ja teedeehituse planeerimine.

"Ida-Viru rahvale oli väga ebaselge, miks üheks regionaalkeskuseks planeeritakse Rakveret," ütles Noormägi ja tõi välja, et elanikke on Lääne-Virumaal umbes kolm korda vähem kui Ida-Virumaal.

Noormäe sõnul kinnitas Sauk, et eksamite vastuvõtmine peaks ka Narvas näiteks kahel kuni kolmel korral nädalas alles jääma.

Teine küsimus, mis Noormäe sõnul Saukiga teemaks tuli, oli küsimus, miks teid remonditakse kohtades, kus liiklustihedus on väiksem kui niimõnelgi suurema koormusega lõigul. Noormägi tõi näiteks Jõhvi - Narva maanteelõigu, kus sõidab kohati 7000 sõidukit ööpäevas, ent ometi jääb see teelõik remontimata, samal ajal kui Lääne-Virumaal Haljala lähedal remonditakse teelõiku, mille koormus on 2000 sõidukit ööpäevas.

Kohtumise järel kaalub Noormägi võimalust pöörduda reformierakondlasest majandusminister Kristen Michali poole ettepanekuga maanteeameti suhtes järelevalve algatamiseks. "Kust sünnivad sellised otsused, mis isegi lasteaialapsele tunduvad imelikud?" küsis Noormägi. "Ma mõtlen siin just Rakvere versus Narva, kui me räägime regionaalkesusest või siis teede renoveerimine kohas, liiklustihedus on kolm korda väiksem," sõnas Noormägi.

Noormägi nimetas iseenesest õigeks maanteeameti ideed, et autojuhieksamite eksamineerijad oleksid roteeruvad ja võtaks eksameid vastu ka teistes linnades. "See tundub väga loogiline ja see on mõistlik, sellega igasugune võimalik korruptsioonioht langeb ära," sõnas Noormägi. "Narvas jätkuvalt registribüroo külastajate arv kasvab, mis on anomaalia võrreldes kogu Eestiga ja see, et eksamite tegijatest põrub esimesel korral 30 protsenti läbi, näitab pigem eksami kvaliteeti, et ei lasta kõiki läbi," märkis Noormägi.

Majandusministeeriumi haldusalasse kuuluva maanteeameti reformiplaani on kritiseerinud ka IRL-i kuuluv Põlva maavanem Igor Taro. "On näha, et üritatakse kabinetivaikuses hiilivat, täiesti vastupidist protsessi käivitada sellele, mis on riigireformi põhisuunana kokku lepitud," on Taro väitnud.

 

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: