Moskva kohus andis korralduse sulgeda vabaühendus Goloss ({{commentsTotal}})

Andrei Buzin, Golossi aseesimees, pressikonverentsil.
Andrei Buzin, Golossi aseesimees, pressikonverentsil. Autor/allikas: Scanpix / ITAR-TASS

Moskva Presnja kohus rahuldas kolmapäeval justiitsministeeriumi hagi valimisi vaatleva vabaühenduse Goloss likvideerimiseks.

Justiitsministeeriumi hagis oli kirjas, et Goloss ei viinud oma põhikirja vastavusse 2014. aasta seadusemuudatustega. Lisaks süüdistatakse vabaühendust poliitilises tegevuses.

Ministeerium märkis, et vabaühendust on kolmel korral karistatud halduskorras, mis osutab ministeeriumi hinnangul vabaühenduste seaduse järjekindlale rikkumisele.

Aprillis oli Presnja kohus määranud vabaühendusele Golos kolm trahvi, et see ei olnud end oma kodulehel välisagendina märkinud. Mais tunnistas Moskva linnakohus need trahvid kogusummas 1,2 miljonit rubla (16 500 eurot) õiguspäraseks.

Kohus andis vabaühenduse likvideerimiseks pool aastat.

Golosi advokaadi Maksim Krupski sõnutsi tegutseb justiitsministeerium õigusvastaselt. "Justiitsministeeriumi plaaniline kontroll, mis tuvastas need rikkumised, toimus septembris 2015. Justiitsministeerium nõudis puuduste kaotamist 20. novembriks, milleks tal ei olnud õigust," ütles kaitsja. Advokaat selgitas, et seadus ei sea põhikirja muutmiseks ranget tähtaega.

"Järelikult mingit seaduserikkumist ei olnud," sõnas Krupski.

Advokaat lisas, et kaebab kohtuotsuse edasi. Tema seisukohalt ei olnud justiitsministeeriumil piisavalt alust Golosi likvideerimiseks.

21. novembril 2012 jõustunud vabaühenduste seadus kohustab välismaalt raha saavaid ja poliitikaga tegelevaid vabaühendusi registreerima end välisagentidena.

Mitmed ühendused pole nõuet täitnud ning Goloss, mis jälgis lääneriikidest saadud rahastuse toel kohalikke ja üleriigilisi valimisi, peatas oma tegevuse 2013. aastal. Selle juhid lõid teise vabaühenduse sarnase nime all ning selle eesmärgiks oli kaitsta valijate õigusi, kuid seekord lääneriikidest rahastust ei võetud.

Allikas: Interfax-AFP-BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema