Kohus ei lasknud Savisaart Tallinna linnapea ametisse tagasi ({{commentsTotal}})

{{1469709027000 | amCalendar}}
Edgar Savisaar
Edgar Savisaar Autor/allikas: ERR

Harju maakohus nõustus riigiprokuratuuriga ja ei lasknud korduvas altkäemaksu võtmises ja veel mitmes kuriteos kahtlustatavat Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart Tallinna linnapea ametisse tagasi.

Kuigi vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul pole Savisaare jätkuv kõrvaldamine põhjendatud, sest puudub oht, et ta tunnistajaid mõjutaks, siis nõustus kohus siiski juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestusega, kes on vastupidisel seisukohal.

Evestus ütles ERR.ee-le, et kohus nõustus, et kriminaalmenetluse sõltumatuse huvides on Savisaare jätkuv ametist kõrvaldamine vajalik.

Teisipäeval poolte argumente kinniste uste taga kaalunud maakohtu määrus on lõplik ning seda vaidlustada ei saa, kuid nelja kuu möödudes saab selle meetme põhjendatust kohtus uuesti vaagida. Samas on riigiprokuratuuril igal ajal võimalik see meede ümber vaadata.

Mullu 30. septembril rahuldas Harju maakohus riigiprokuratuuri taotluse Savisaare ametist kõrvaldamiseks ning maakohtu määrus jõustus kohe. Eelmise aasta 23. oktoobril jättis maakohtu määruse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus ning riigikohus Savisaare kaitsjate kaebusi sellele arutusele ei võtnud.

Seepeale esitas Tallinna linnavolikogu riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse tunnistada Savisaare ametist kõrvaldamist lubav kriminaalmenetluse seadustiku säte selle vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega põhiseadusega vastuolus olevaks.

Tänavu 15. jaanuaril leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et Savisaare ametist kõrvaldamine on põhiseadusega kooskõlas.

Kohus on Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust ka varem kontrollinud, kuid leidnud, et selle tühistamiseks pole alust.

Advokaat Nääs: seisukohaga on raske nõustuda

Vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on kohtu seisukohaga raske nõustuda.

"Kohus oli seisukohal, et hetkel puudub võimalus hinnata tunnistajate ütlusi ning seda, kas need süüstavad Edgar Savisaart või mitte. Kohtumäärus kuulub vaieldamatult täitmisele ja austamisele, kuid selle seisukohaga on kaitsjana raske nõustuda. Nimelt on kohtud Edgar Savisaart ametist kõrvaldades ja kõrvaldamise põhjendatust kontrollides andnud korduvalt hinnanguid käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditele ning teinud sellest järeldusi tunnistajate mõjutamise ohu kohta. Kui on võimalik hinnata tõendeid seoses tunnistajate mõjutamise ohu olemasoluga, peaks olema võimalik hinnata tõendeid ka seoses tunnistajate mõjutamise ohu puudumisega. Tegemist on ühe mündi erinevate külgedega ehk sisuliselt sama asjaoluga," kirjutas ta oma kommentaaris.

"Ametist kõrvaldamine hakkab käesoleva juhul võtma karistuse ilminguid ning menetlusest endast on saamas omamoodi karistus. See ei ole korrektne ega ametist kõrvaldamise tegelikuks seaduslikuks eesmärgiks, kuna Edgar Savisaart ei ole süüdi mõistetud," lisas Nääs.

Kriminaalasjas esitatud kahtlustused

Riigiprokuratuur kahtlustab Savisaart rahapesus, erakonnale keelatud annetuse vastu võtmises ja korduvas altkäemaksu võtmises ning talle altkäemaksu andmises kahtlustatakse ettevõtjaid Alexander Kofkinit, Hillar Tederit, Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmanit.

Endine tipp-poliitik Villu Reiljan on kahtlustatav Savisaarele altkäemaksu andmise vahendamises ning Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

Reklaamiärimees Paavo Pettai, kes on korraldanud erakonnale mitu valimiskampaaniat, sai kahtlustuse dokumendi võltsimises, notarile valeandmete esitamises ning võltsitud dokumendi kasutamises ning selles, et ta aitas kaasa Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuste tegemisele ning nende vastuvõtmisele.

MTÜ Eesti Keskerakond on saanud juriidilise isikuna kahtlustuse keelatud annetuse vastuvõtmises suures ulatuses. Keelatud annetuse kahtlustus on seotud ühe uuritava altkäemaksu episoodiga.

Praegu on riigiprokuratuur andnud süüasja materjalid tutvumiseks kaitsjatele.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: