Kohus ei lasknud Savisaart Tallinna linnapea ametisse tagasi
Harju maakohus nõustus riigiprokuratuuriga ja ei lasknud korduvas altkäemaksu võtmises ja veel mitmes kuriteos kahtlustatavat Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart Tallinna linnapea ametisse tagasi.
Kuigi vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul pole Savisaare jätkuv kõrvaldamine põhjendatud, sest puudub oht, et ta tunnistajaid mõjutaks, siis nõustus kohus siiski juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestusega, kes on vastupidisel seisukohal.
Evestus ütles ERR.ee-le, et kohus nõustus, et kriminaalmenetluse sõltumatuse huvides on Savisaare jätkuv ametist kõrvaldamine vajalik.
Teisipäeval poolte argumente kinniste uste taga kaalunud maakohtu määrus on lõplik ning seda vaidlustada ei saa, kuid nelja kuu möödudes saab selle meetme põhjendatust kohtus uuesti vaagida. Samas on riigiprokuratuuril igal ajal võimalik see meede ümber vaadata.
Mullu 30. septembril rahuldas Harju maakohus riigiprokuratuuri taotluse Savisaare ametist kõrvaldamiseks ning maakohtu määrus jõustus kohe. Eelmise aasta 23. oktoobril jättis maakohtu määruse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus ning riigikohus Savisaare kaitsjate kaebusi sellele arutusele ei võtnud.
Seepeale esitas Tallinna linnavolikogu riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse tunnistada Savisaare ametist kõrvaldamist lubav kriminaalmenetluse seadustiku säte selle vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega põhiseadusega vastuolus olevaks.
Tänavu 15. jaanuaril leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et Savisaare ametist kõrvaldamine on põhiseadusega kooskõlas.
Kohus on Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust ka varem kontrollinud, kuid leidnud, et selle tühistamiseks pole alust.
Advokaat Nääs: seisukohaga on raske nõustuda
Vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on kohtu seisukohaga raske nõustuda.
"Kohus oli seisukohal, et hetkel puudub võimalus hinnata tunnistajate ütlusi ning seda, kas need süüstavad Edgar Savisaart või mitte. Kohtumäärus kuulub vaieldamatult täitmisele ja austamisele, kuid selle seisukohaga on kaitsjana raske nõustuda. Nimelt on kohtud Edgar Savisaart ametist kõrvaldades ja kõrvaldamise põhjendatust kontrollides andnud korduvalt hinnanguid käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditele ning teinud sellest järeldusi tunnistajate mõjutamise ohu kohta. Kui on võimalik hinnata tõendeid seoses tunnistajate mõjutamise ohu olemasoluga, peaks olema võimalik hinnata tõendeid ka seoses tunnistajate mõjutamise ohu puudumisega. Tegemist on ühe mündi erinevate külgedega ehk sisuliselt sama asjaoluga," kirjutas ta oma kommentaaris.
"Ametist kõrvaldamine hakkab käesoleva juhul võtma karistuse ilminguid ning menetlusest endast on saamas omamoodi karistus. See ei ole korrektne ega ametist kõrvaldamise tegelikuks seaduslikuks eesmärgiks, kuna Edgar Savisaart ei ole süüdi mõistetud," lisas Nääs.
Kriminaalasjas esitatud kahtlustused
Riigiprokuratuur kahtlustab Savisaart rahapesus, erakonnale keelatud annetuse vastu võtmises ja korduvas altkäemaksu võtmises ning talle altkäemaksu andmises kahtlustatakse ettevõtjaid Alexander Kofkinit, Hillar Tederit, Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmanit.
Endine tipp-poliitik Villu Reiljan on kahtlustatav Savisaarele altkäemaksu andmise vahendamises ning Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Reklaamiärimees Paavo Pettai, kes on korraldanud erakonnale mitu valimiskampaaniat, sai kahtlustuse dokumendi võltsimises, notarile valeandmete esitamises ning võltsitud dokumendi kasutamises ning selles, et ta aitas kaasa Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuste tegemisele ning nende vastuvõtmisele.
MTÜ Eesti Keskerakond on saanud juriidilise isikuna kahtlustuse keelatud annetuse vastuvõtmises suures ulatuses. Keelatud annetuse kahtlustus on seotud ühe uuritava altkäemaksu episoodiga.
Praegu on riigiprokuratuur andnud süüasja materjalid tutvumiseks kaitsjatele.
Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand