Kohus ei lasknud Savisaart Tallinna linnapea ametisse tagasi ({{commentsTotal}})

{{1469709027000 | amCalendar}}
Edgar Savisaar
Edgar Savisaar Autor/allikas: ERR

Harju maakohus nõustus riigiprokuratuuriga ja ei lasknud korduvas altkäemaksu võtmises ja veel mitmes kuriteos kahtlustatavat Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart Tallinna linnapea ametisse tagasi.

Kuigi vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul pole Savisaare jätkuv kõrvaldamine põhjendatud, sest puudub oht, et ta tunnistajaid mõjutaks, siis nõustus kohus siiski juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestusega, kes on vastupidisel seisukohal.

Evestus ütles ERR.ee-le, et kohus nõustus, et kriminaalmenetluse sõltumatuse huvides on Savisaare jätkuv ametist kõrvaldamine vajalik.

Teisipäeval poolte argumente kinniste uste taga kaalunud maakohtu määrus on lõplik ning seda vaidlustada ei saa, kuid nelja kuu möödudes saab selle meetme põhjendatust kohtus uuesti vaagida. Samas on riigiprokuratuuril igal ajal võimalik see meede ümber vaadata.

Mullu 30. septembril rahuldas Harju maakohus riigiprokuratuuri taotluse Savisaare ametist kõrvaldamiseks ning maakohtu määrus jõustus kohe. Eelmise aasta 23. oktoobril jättis maakohtu määruse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus ning riigikohus Savisaare kaitsjate kaebusi sellele arutusele ei võtnud.

Seepeale esitas Tallinna linnavolikogu riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse tunnistada Savisaare ametist kõrvaldamist lubav kriminaalmenetluse seadustiku säte selle vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega põhiseadusega vastuolus olevaks.

Tänavu 15. jaanuaril leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et Savisaare ametist kõrvaldamine on põhiseadusega kooskõlas.

Kohus on Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust ka varem kontrollinud, kuid leidnud, et selle tühistamiseks pole alust.

Advokaat Nääs: seisukohaga on raske nõustuda

Vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on kohtu seisukohaga raske nõustuda.

"Kohus oli seisukohal, et hetkel puudub võimalus hinnata tunnistajate ütlusi ning seda, kas need süüstavad Edgar Savisaart või mitte. Kohtumäärus kuulub vaieldamatult täitmisele ja austamisele, kuid selle seisukohaga on kaitsjana raske nõustuda. Nimelt on kohtud Edgar Savisaart ametist kõrvaldades ja kõrvaldamise põhjendatust kontrollides andnud korduvalt hinnanguid käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditele ning teinud sellest järeldusi tunnistajate mõjutamise ohu kohta. Kui on võimalik hinnata tõendeid seoses tunnistajate mõjutamise ohu olemasoluga, peaks olema võimalik hinnata tõendeid ka seoses tunnistajate mõjutamise ohu puudumisega. Tegemist on ühe mündi erinevate külgedega ehk sisuliselt sama asjaoluga," kirjutas ta oma kommentaaris.

"Ametist kõrvaldamine hakkab käesoleva juhul võtma karistuse ilminguid ning menetlusest endast on saamas omamoodi karistus. See ei ole korrektne ega ametist kõrvaldamise tegelikuks seaduslikuks eesmärgiks, kuna Edgar Savisaart ei ole süüdi mõistetud," lisas Nääs.

Kriminaalasjas esitatud kahtlustused

Riigiprokuratuur kahtlustab Savisaart rahapesus, erakonnale keelatud annetuse vastu võtmises ja korduvas altkäemaksu võtmises ning talle altkäemaksu andmises kahtlustatakse ettevõtjaid Alexander Kofkinit, Hillar Tederit, Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmanit.

Endine tipp-poliitik Villu Reiljan on kahtlustatav Savisaarele altkäemaksu andmise vahendamises ning Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

Reklaamiärimees Paavo Pettai, kes on korraldanud erakonnale mitu valimiskampaaniat, sai kahtlustuse dokumendi võltsimises, notarile valeandmete esitamises ning võltsitud dokumendi kasutamises ning selles, et ta aitas kaasa Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuste tegemisele ning nende vastuvõtmisele.

MTÜ Eesti Keskerakond on saanud juriidilise isikuna kahtlustuse keelatud annetuse vastuvõtmises suures ulatuses. Keelatud annetuse kahtlustus on seotud ühe uuritava altkäemaksu episoodiga.

Praegu on riigiprokuratuur andnud süüasja materjalid tutvumiseks kaitsjatele.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: