Tules neli hoonet kaotanud Piirissaare vald on saanud abi 6000 eurot ({{commentsTotal}})

Tulekahju tagajärjed Piirissaarel käesoleva aasta mais.
Tulekahju tagajärjed Piirissaarel käesoleva aasta mais. Autor/allikas: Aktuaalne Kaamera/ERR

Suurpõlengus neli hoonet kaotanud Piirissaare valda on vallavanem Liina Miksi sõnul praeguseks aidanud vaid Tartu linn, Haaslava ja Rõngu vald ning mõned eraisikud kokku umbes 6000 euroga.

Tartu linn eraldas reservfondist 5000 eurot, kokku umbes tuhat eurot on tulnud Haaslavalt ja Rõngult ning eraisikutelt, ütles Miks neljapäeval BNS-ile.

Riiki esindav Tartu maavalitsus eraldas Miksi sõnul mais - kohe pärast tuleõnnetust - kuivatuspabereid ja toidupaki. "Olukord on muutusteta - ma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist küsisin ühel päeval saare jaoks hõljukit ja seda ka ei anta."

"Keegi pole raha andmise vastu huvi tundnud, selles asjas on ka hulk juriidilisi segadusi," sõnas Miks. Ta lisas, et kohalik kogudus on algatanud korjanduse ja kodanikud saavad abi kanda MTÜ arvele.

Vallavanema sõnul on Piirissaare vald Tartu linnalt ja kahelt vallalt saadud 6000 euro toel põlengu jälgi koristanud ja konteinereid tellinud. Kui midagi üle jääb, siis see kulub raamatute, ikoonide ja teiste põlengus kannatada saanud väärtuste restaureerimisele. "Kindlustatud oli palvemaja hoone, varad olid kindlustamata," sõnas Miks.

"Need objektid, mis olid arvel ja muinsuskaitse all, nende eest vastutab muinsuskaitse ise ja seal on juba mingi rahaeraldus tehtud - mingid raamatud olid muinsuskaitse all ja tehakse riigi toel korda," sõnas Miks.

Ööl vastu 16. maid hävis Piirissaarel tulekahjus palvemaja ja kolm elamut, tulekahju alguse sügavkülmiku rikkest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: