Soome politsei nõuab kahe "alternatiivmeedia" portaali sulgemist ({{commentsTotal}})

MV-lehti.
MV-lehti. Autor/allikas: MV-lehti

Soome meedias avalikustatud dokumentide põhjal selgus, et politsei nõuab praegu kohtus "alternatiivmeedia" portaalide MV-lehti ja Uber Uutiset sulgemist.

Dokumendid avalikustati kõigepealt MV-lehti veebilehel, hiljem märkis uudisteagnetuur STT oma allikatele viidates, et tegu on autentsete dokumentidega ning et hetkel kestab nimetatud kohtuprotsess Helsingi esimese astme kohtus, vahendas MTV.fi.

Politsei põhjendab dokumentides "alternatiivmeedia" ehk "vastamedia" portaalide sulgemise soovi sellega, et seal on avaldatud materjale, milles esineb erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.

Samuti pole end MV-lehti peatoimetajaks kutsuv Ilja Janitski täitnud politsei nõudeid, mille kohaselt tuleb eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.

Politsei on oma kaebuses esitanud kohtule palve käsitleda juhtumit kiirendatud korras.

Barcelonas elava Janitski poolt algatatud MV-lehti portaali on Soomes korduvalt süüdistatud selles, et seal avaldatakse libauudised, levitatakse erinevaid vandenõuteooriaid ning kirjutatakse erinevate inimeste kohta solvavaid ning välja mõeldud sisuga artikleid. Veebilehte süüdistatud ka paremäärmusluses ja vaenuõhutamises.

Soome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti.

Sarnaseid süüdistusi on esitatud ka veebilehe Uber Uutiset aadressil.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: