Eesti brändi märksõna on "teerajaja" ({{commentsTotal}})

Eesti loodus.
Eesti loodus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt kokku kutsutud disainimeeskond eesmärgiks on luua aasta lõpuks Eesti brändi teenuskeskkond, mis tugineb märksõnale "teerajaja".

EAS-i kommunikatsioonijuht Priit Pruul ütles ERR-i uudisteportaalile, et Eesti brändi keskne positsionieering on hetkel sõnastatud märksõna "teerajaja" alla. Sinna ümber hakkaks tekkima teenuskeskkond nendele, kes Eestit tutvustada soovivad.

"See on universaalne koht, kus on olemas esitluspõhjad, võimalus Eesti visuaalset identiteeti kasutada oma toodete juures, messibokside disainid, videod, pildipangad," rääkis Pruul.

Eesti brändiuuendust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest, kogu projekti maksumus on 200 000 eurot. "See on üldine eelarve selle teenuskeskkonna loomiseks. Selle aasta lõpus peaks olema see valmis," kinnitas Pruul.

Sellest 30 000 puudutas eelmisel aastal läbi kukkunud konkurssi ja töötubasid. EAS-i töögrupp otsis mullu Eesti lugu, "mis kõnetaks kõiki eestlasi ja oleks ka usutav." Konkursist said osa võtta kõik soovijad.

Olgugi, et konkurss läbi kukkus, ei olnud see 30 000 eurot Pruuli sõnul mahavisatud raha. "See sisu on see, millele praegune disainimeeskond tugineb. Me tegelikult ei alusta uut asja. Seal on ikkagi teatud järjepidavus," selgitas Pruul.

"Neid lugusid, mida koguti, kindlasti kasutatakse sisendina. Sealhulgas ka intervjuusid, mis viidi läbi Eesti ettevõtjatega ja erinevate valdkondade spetsialistidega," lisas ta veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: